Susanna M. Salter
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2023) |
Susanna Madora Salter (neiupõlvenimega Kinsey; 2. märts 1860 – 17. märts 1961) oli Ameerika poliitik ja aktivist. Ta oli USA Kansase osariigis Argonia linnapea, esimene naine, kes valiti USA linnapeaks ja üks esimesi naisi üldse Ameerika Ühendriikide mis tahes poliitilisel ametikohal.[1] Ta oli maailma esimene valitud naislinnapea.[2]
Nooruspõlv ja haridus[muuda | muuda lähteteksti]
Susanna Madora Kinsey sündis 2. märtsil 1860 Ohio osariigis Belmonti maakonnas Lamira asula lähedal. Ta oli Inglismaalt pärit kveekeritest kolonistide järeltulijate Oliver Kinsey ja Terissa Ann White Kinsey tütar.[3]
12-aastaselt kolis ta koos vanematega Kansase osariiki, asudes elama 32 hektari suurusse farmi Silver Lake'i lähedal. 1878. aastal astus ta Manhattanis Kansase osariigi põllumajanduskolledžisse (praegune Kansase osariigi ülikool). Tal lubati esimene kursus vahele jätta, kuna ta oli keskkoolis läbinud kolledži tasemekursused, kuid oli sunnitud haiguse tõttu õpingud katkestama kuus nädalat enne kooli lõppu.[3]
Ülikooliõpingute ajal tutvus ta Lewis Allison Salteriga (1858–1916), tulevase advokaadi ja Kansase endise asekuberneri Melville J. Salteri pojaga. Nad abiellusid peagi ja kolisid Argoniasse, kus Salter tegutses kohalikus naiste kristlikus karskusliidus ja karskusorganisatsioonides ning tutvus riiklikult tuntud karskusaktivisti Carrie Nationiga.[3]
1883. aastal tõi ta ilmale esimese Argonias sündinud lapse, Francis Argonia Salteri. Lewisel ja Susanna Salteril oli kokku üheksa last, kellest üks sündis naise linnapeaks oleku ajal ja suri imikueas. Pärast linna asutamist 1885. aastal valiti Salteri isa ja abikaasa vastavalt linna esimeseks linnapeaks ja linnaametnikuks.[3]
Linnapeana[muuda | muuda lähteteksti]
Salter valiti Argonia linnapeaks 4. aprillil 1887. Tema valimine oli ootamatu, sest ta nimi oli kantud kandidaatide lehele vembuna grupi meeste poolt, kes lootsid tema kaotust, alandades sellega naisi ja tõrjudes neid poliitikas osalemast.[4][3] Neli aastat varem oli Kansases antud naistele valimisõigus.[1] Kuna kandidaate ei pidanud enne valimispäeva avalikuks tegema, ei teadnud Salter ise enne valimiste algust, et ta on kandidaadiks seatud.[3] Kui ta valimispäeval nõustus valituks osutumise korral ametisse astuma, loobus naiste kristlik karskusliit eelnevalt eelistatud kandidaadist ja hääletas üksmeelselt Salteri poolt.[3] Lisaks saatis kohalik Vabariiklaste Partei esimees tema koju delegatsiooni,[5] et saada kinnitust tema osalusest ning parteiliikmed nõustusid seepeale teda toetama, aidates tagada tema valimise 2/3 häältega.[6]
Salteril oli enne linnapea ametisse asumist soodne positsioon, kuna ta isa oli linna esimene linnapea ja äi oli Kansase kuberner.[7][1] Kuigi Salteri ametiaeg oli sündmustevaene, äratas tema valimine ajakirjanduses üleriiklikku huvi, tekitades arutelu selle üle, kas teised linnad saaksid järgida Argonia eeskuju. Järgneva aasta jooksul valiti mitmete Kansase osariigi linnavalitsuste ametikohtadele naisi.[3]
Lisaks Salterile valiti ka viis linnavolikogu liiget, kellest kolm olid tema linnapeakandidaadiks seadnud mehed.[3]
Ühel esimestest linnavolikogu koosolekutest osales New York Suni reporter. Ta kirjutas loo, kus kirjeldas linnapea kleiti ja mütsi ning juhtis tähelepanu sellele, et naine sai suurepäraselt koosoleku juhtimisega hakkama. Salteri valimisvõitu kajastati üle ilma, näiteks Rootsis ja Lõuna-Aafrikas.[3] Tasuks ühe aasta eest linnapea ametis maksti talle üks dollar[2] (samaväärne 30 dollariga aastal 2021). Pärast aastast ametis olemist keeldus ta teiseks ametiajaks kandideerimast.[3]
Surm[muuda | muuda lähteteksti]
Salter suri 17. märtsil 1961 Oklahoma osariigis Normanis kaks nädalat pärast oma 101. sünnipäeva[1] ja maeti Argoniasse oma abikaasa (kes oli surnud 1916. aastal) juurde.
Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]
1933. aastal paigaldati Argonia avalikule väljakule pronksist mälestustahvel, mis tunnustas Salteri tööd Ameerika Ühendriikide esimese naislinnapeana.
Maja, kus ta linnapeana elas, kanti 1971. aasta septembris riiklikku ajalooliste paikade registrisse.[2]
Temast on kirjutatud lasteraamat „A Vote for Susanna: The First Woman Mayor“ (2021).[8]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Magazine, Smithsonian; Eschner, Kat (4. aprill 2017). "130 Years Ago, Men Against Women's Suffrage Put Susanna Salter's Name on the Ballot". Smithsonian Magazine. Vaadatud 12. märtsil 2023.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 "Susanna Madora Salter". National Women's History Museum. Vaadatud 12. märtsil 2023.
- ↑ 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 3,10 Billington, Monroe (2. august 1916). "Susanna Madora Salter First Woman Mayor". Kansas Historical Society. Vaadatud 12. märtsil 2023.
- ↑ Burrell, Barbara (2017). Women and Politics: A Quest for Political Equality in an Age of Economic Inequality. United Kingdom: Taylor & Francis. Lk 214. ISBN 9781317516279. Vaadatud 5. augustil 2021.
- ↑ "Susanna Madora Salter profile". emilytaylorcenter.ku.edu. 22. mai 2013. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. oktoober 2017. Vaadatud 10. aprillil 2017.
- ↑ Magazine, Smithsonian; Eschner, Kat (4. aprill 2017). "130 Years Ago, Men Against Women's Suffrage Put Susanna Salter's Name on the Ballot". Smithsonian Magazine. Vaadatud 12. märtsil 2023.
- ↑ Katz, Elizabeth D. (30. juuli 2021). "Sex, Suffrage, and State Constitutional Law: Women's Legal Right to Hold Public Office" (inglise). Rochester, NY. SSRN 3896499.
{{cite journal}}: viitemall journal nõuab parameetrit|journal=(juhend) - ↑ "A Vote for Susanna: The First Woman Mayor", Albert Whitman & Co.