Surmatants (Tallinn)

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Surmatants (Niguliste kirik))

"Surmatants" on hiliskeskaegse saksa meistri Bernt Notke töökojas autorikordusena (vaata "Surmatants") valminud maal Tallinna Niguliste kirikus. Tegu on kahtlemata rahvusvaheliselt kõige tuntuma keskajast pärineva kunstiteosega Eestis.

"Surmatants" Niguliste kirikus
Suurenda
"Surmatants" Niguliste kirikus

Teose kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Niguliste kiriku "Surmatants" on maalitud õlivärvidega lõuendile mõõtudega 160×750 cm. Tegemist on algusosaga algselt oletatavasti umbes 30 m pikkusest maalist[1]. Säilinud fragmendil on 13 figuuri: jutlustaja, I surm, II surm, paavst, III surm, keiser, IV surm, keisrinna, V surm, kardinal, VI surm, kuningas ja VII surm.

Pilt algab jutlustaja figuuriga vasakul kantslis, käed toetatud kantsli servale. Kantslile riputatuna on maalitud punases raamis alamsaksakeelne jutlustaja tekst. Kantsli kõrval istub torupilli mängiv surma kujutav skelettfiguur. Esimene kuju tantsu rongkäigus on puusärki õlal kandev surmafiguur, kes juhib endale järgnema paavsti. Järgnevad skelettkujud juhivad enda järel keisrit, keisrinnat, kardinali ja kuningat. Viimase surma käe all paistab pildi servas järgmise figuuri rüü äär. Inimkujud seisavad sirgelt, nende näod on väljendusrikkad ja elavad, ning nad on kujutatud riietatuna kallihinnalistesse seisusekohastesse rõivastesse. Surmakujud on kujutatud inimestest märksa dünaamilisematena, st liikuvamates poosides. Taustal on kujutatud kollaseks muutuvate puudega sügismaastik küngaste ja mõnede ehitistega, ning maastikul tegutsemas väikesed talupoegi ja koeri kujutavad figuurid.

Kõik kujud seisavad rohelisel muruvaibal, millel üksikud taimed välja maalitud. Pildi allservas lookleval kirjarullil alamsaksakeelne gooti minusklis kiri, mis algab punases raamis tahvlilt kantsli küljes. Jutlustaja teksti jätkab tekstilindil surm ise, kes pöördub kõigi inimeste poole, järgnevad kahekõned surma ja inimeste vahel. Uus kirjarull saab alguse VI surma ja kuninga vahelt, kus lõuendit on jätkatud [2]. Järgnev inimkuju pidi olema piiskop, sest kirjarulli viimasel tekstil kutsub surm piiskoppi.

Esimesed kolm figuuri paistavad ülejäänutega võrreldes tumenenuna, järgmiste toonid on eredamad. Taustal asuv maastik on ühtlaselt heledalt valgustatud sooja õhtuvalgusega sarnanevas pehmes laadis. Õlivärvikiht on küllalt õhuke, alusmaal puudub. Ruumilisus on saavutatud heletumedust kasutades, koloriidi annavad punased, valged ja pruunid toonid.

Tähendus[muuda | muuda lähteteksti]

Surmatantsu-teemat kohtab hiliskeskaja kunstis ja kirjanduses sageli. Üheks tõukeks sellele oli 14. sajandi keskel kogu Euroopat laastanud must surm.[3] Luukerekujuline personifitseeritud Surm tantsib vaheldumisi surelikega, meenutades kõige maise kaduvust ja kutsub mõtlema surmale – memento mori.[3] Surelikud on reastatud hierarhiliselt, alustades maailma vägevamatest – paavstist ja keisrist – ning lõpetades talupoja, narri või hällilapsega.[3]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Bernt Notke maalis selle teose 15. sajandi lõpus. Tegemist on autorikordusega tema Lübecki Maarja kirikus asunud teosest "Surmatants". Kahe teose valmimise vahel on mitu aastakümmet. Tallinna maalist on säilinud vaid algustükk 13 figuuriga.[3] On teadmata, mitu figuuri maalil algselt oli, kui pikk see oli ning kes selle tellis.[3] Kuna teost Niguliste kiriku arveraamatus (1465–1520) ei mainita, võib oletada, et selle annetas mõni jõukas eraisik, gild või vennaskond.[3]

Lübeckist pärit kunstnik Bernt Notke "Surmatants" asub Niguliste kiriku Antoniuse kabelis. On tõenäoline, et maal muretseti juba algselt selle kabeli tarbeks. Kabelit ehitati 1486–1493 laiemaks ning võib oletada, et "Surmatants" telliti Lübeckist pärast ümberehitustööde lõppu.[3]

Eksponeerimine[muuda | muuda lähteteksti]

21. augustil 2018 avati Niguliste muuseumis maali "Surmatants" uus püsiekspositsioon. Erilahendusena valminud ekspositsiooniseinas on esimest korda Eestis kasutatud suuremõõtmelist eritellimusel valminud muuseumiklaasi[4]. Teost kaitsev kaheksa meetri pikkune ja üle 600 kg kaaluv spetsiaalne Saksamaal valminud kaitseklaas lubab maali vaadelda võimalikult autentsel kujul.[5]

Muusikateoses[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna kui Euroopa kultuuripealinna raames kõlas 27. oktoobril 2011. aastal Niguliste muuseum-kontserdisaalis maailmaesiettekandes inglise helilooja Gregory Rose'i teos "Danse Macabre", mille loomine oli inspireeritud Bernt Notke maalist "Surmatants". Heliteoses on kasutatud maalil kujutatud tekste. Teose esitasid Grammy laureaat Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja konkreetselt selle etenduse puhuks kokku kutsutud kammeransambel. Dirigeeris autor Gregory Rose ise[6].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Niguliste kirikus avati haruldase ja hinnalise "Surmatantsu" uus ekspositsioon
  2. ↑ 1255 Maal «Surmatants», B. Notke, 15. saj. lõpp (õli, lõuend) Kultuurimälestiste register
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 Anu Mänd (2010). Bernt Notke. Uuenduste ja traditsioonide vahel, näituse kataloog. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum.
  4. ↑ Lübecki meistri Bernt Notke töökoja 15. sajandist pärit maali uus ekspositsioon Eesti Kunstimuuseumi Niguliste muuseumis. - koko.ee
  5. ↑ EPL Kultuur (22.08.2018). "Niguliste kirikus avati haruldase ja hinnalise "Surmatantsu" uus ekspositsioon". Eesti Päevaleht. Vaadatud 22.08.2018.
  6. ↑ S. Vihma-Normet. Muusikaline tähtsündmus Niguliste kirikus. - Eesti Elu (Toronto), veebilehelt epcc.ee

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Surmatants_(Tallinn)&oldid=6397467"