Sunda toonekurg
| Sunda toonekurg | |
|---|---|
|
| |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Toonekurelised Ciconiiformes |
| Sugukond |
Toonekurglased Ciconiidae |
| Perekond |
Toonekurg Ciconia |
| Liik |
Sunda toonekurg |
| Binaarne nimetus | |
|
Ciconia stormi (Blasius, 1896) | |
|
| |
| Sünonüümid | |
|
Dissoura stormi | |
Sunda toonekurg (Ciconia stormi) on toonekurglaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Välimus
[muuda | muuda lähteteksti]Sunda toonekurg on 85 cm pikk.[2]
Sulestik on peamiselt must. Kõht, saba alapool ja osa kaelast on valged. Silmade ümbrus on kollane. Nokk ja jalad on oranžid. Sarnaneb välimuselt villkael-toonekurega, kuid sunda toonekure kael on külgedelt must ja nägu on oranž.[3]
Udusulis pojad on valged, pealagi ja nokk on mustad.[3] Nokaots on kollakasoranž. Jalad on helekollased. Silmad on pruunid.[4]
Levik
[muuda | muuda lähteteksti]Sunda toonekured elavad Kalimantanil, Sumatral ja Malaka poolsaarel.[2]
Elavad soistes metsades ja jõgede ääres.[2]
Toitumine
[muuda | muuda lähteteksti]Sunda toonekured toituvad kaladest, ussidest, putukatest ja konnadest. Pojad söövad 5–7 cm pikkuseid kalu, mis kaaluvad 10–30 g, ja 10–15 cm pikkuseid vihmausse.[4]
Pesitsemine
[muuda | muuda lähteteksti]Sunda toonekured pesitsevad üksikult puu otsas. 50 cm lai ja 15 cm sügav pesa on ehitatud okstest ning vooderdatud lehtede ja udusulgedega.[2] Pesa ehitavad vanalinnud koos. Neil kulub selleks umbes kuus nädalat. Järgmisel aastal kasutavad sama pesa uuesti ja lisavad sinna oksi.[5]
Kurnas on 2–4 muna mõõtmetega 52–56 × 42 mm. Mune hauvad mõlemad vanemad 29 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks 55–56 päeva vanuselt.[5]
Arvukus
[muuda | muuda lähteteksti]Vabas looduses elab hinnanguliselt 300–1750 isendit. Arvatakse, et aastatel 1992–2023 vähenes sunda toonekure arvukus 40–60%. Peamiseks ohuks on elupaikade hävimine.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 BirdLife International (2023). Ciconia stormi. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2023.
- 1 2 3 4 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1992). Handbook of the birds of the world (inglise). Kd 1. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 460. ISBN 978-84-87334-10-8.
- 1 2 Nakhasatien, Seub. "The discovery of Storm's Stork Ciconia stormi in Thailand". Forktail. 3: 43–49.
- 1 2 Danielsen, Finn; Kadarisman, Riza; Skov, Henrik; Suwarman, Unang; Verheugt, Wim J. M. (1997). "The Storm's Stork Ciconia stormi in Indonesia: breeding biology, population and conservation". Ibis. 139 (1): 67–75. DOI:10.1111/j.1474-919X.1997.tb04505.x.
- 1 2 Mace, M.; Ranger, W.; Lewins, E.; Atallian, D.-M.; Farley, M. (2006). "Breeding and hand-rearing Storm's storks Ciconia stormi at the Zoological Society of San Diego". International Zoo Yearbook. 40 (1): 254–260. DOI:10.1111/j.1748-1090.2006.00254.x.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Sunda toonekurg |