Mine sisu juurde

Sunda toonekurg

Allikas: Vikipeedia
Sunda toonekurg

Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Toonekurelised Ciconiiformes
Sugukond Toonekurglased Ciconiidae
Perekond Toonekurg Ciconia
Liik Sunda toonekurg
Binaarne nimetus
Ciconia stormi
(Blasius, 1896)

Sünonüümid

Dissoura stormi
Melanopelargus episcopus stormi

Sunda toonekurg (Ciconia stormi) on toonekurglaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Sunda toonekurg on 85 cm pikk.[2]

Sulestik on peamiselt must. Kõht, saba alapool ja osa kaelast on valged. Silmade ümbrus on kollane. Nokk ja jalad on oranžid. Sarnaneb välimuselt villkael-toonekurega, kuid sunda toonekure kael on külgedelt must ja nägu on oranž.[3]

Udusulis pojad on valged, pealagi ja nokk on mustad.[3] Nokaots on kollakasoranž. Jalad on helekollased. Silmad on pruunid.[4]

Sunda toonekured elavad Kalimantanil, Sumatral ja Malaka poolsaarel.[2]

Elavad soistes metsades ja jõgede ääres.[2]

Sunda toonekured toituvad kaladest, ussidest, putukatest ja konnadest. Pojad söövad 5–7 cm pikkuseid kalu, mis kaaluvad 10–30 g, ja 10–15 cm pikkuseid vihmausse.[4]

Pesitsemine

[muuda | muuda lähteteksti]

Sunda toonekured pesitsevad üksikult puu otsas. 50 cm lai ja 15 cm sügav pesa on ehitatud okstest ning vooderdatud lehtede ja udusulgedega.[2] Pesa ehitavad vanalinnud koos. Neil kulub selleks umbes kuus nädalat. Järgmisel aastal kasutavad sama pesa uuesti ja lisavad sinna oksi.[5]

Kurnas on 2–4 muna mõõtmetega 52–56 × 42 mm. Mune hauvad mõlemad vanemad 29 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks 55–56 päeva vanuselt.[5]

Vabas looduses elab hinnanguliselt 300–1750 isendit. Arvatakse, et aastatel 1992–2023 vähenes sunda toonekure arvukus 40–60%. Peamiseks ohuks on elupaikade hävimine.[1]

  1. 1 2 BirdLife International (2023). Ciconia stormi. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2023.
  2. 1 2 3 4 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1992). Handbook of the birds of the world (inglise). Kd 1. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 460. ISBN 978-84-87334-10-8.
  3. 1 2 Nakhasatien, Seub. "The discovery of Storm's Stork Ciconia stormi in Thailand". Forktail. 3: 43–49.
  4. 1 2 Danielsen, Finn; Kadarisman, Riza; Skov, Henrik; Suwarman, Unang; Verheugt, Wim J. M. (1997). "The Storm's Stork Ciconia stormi in Indonesia: breeding biology, population and conservation". Ibis. 139 (1): 67–75. DOI:10.1111/j.1474-919X.1997.tb04505.x.
  5. 1 2 Mace, M.; Ranger, W.; Lewins, E.; Atallian, D.-M.; Farley, M. (2006). "Breeding and hand-rearing Storm's storks Ciconia stormi at the Zoological Society of San Diego". International Zoo Yearbook. 40 (1): 254–260. DOI:10.1111/j.1748-1090.2006.00254.x.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]