Sumeri ajalugu

Allikas: Vikipeedia
Sumer

Sumeri ajalugu on ülevaade Sumeri riigi tekkimisest ja kujunemisest.

Varane Sumer ~ 3500-2700 e.m.a (Uruk 3000-2800; Džemdet-Nasr 2900-2700 e.m.a)

Vana-Sumer 2700-2300 e.m.a (Ur I, Lagash)

Akad 2275-2094 e.m.a

Sumeri kronoloogias ja nimetustes on teadlaste vahel 100 aastani ulatuvad lahkarvamused.

Ülevaade[muuda | muuda lähteteksti]

5. aastatuhande teisel poolel eKr ilmusid Sumeri alale arvatavasti akgeufratlased ehk ubaidlased (Al-Ubaidi küla järgi, kust on leitud vanimad mälestised), keda peetakse sumerite esivanemateks. Ubaidlased kuivendasid sood, tehes maa põlluharimiseks kõlblikuks. Nad kuivendasid maa ning hakkasid kuduma, nahka ja metalli töötlema, müüri laduma ning saviesemeid valmistama.

4. aastatuhandel eKr arenes Lõuna-Mesopotaamias niisutuspõllundus. Mõnedest küladest said linnad, esimesed olid Eridu ja Uruk. Umbes 3500 e.m.a tekkis Sumeri kultuur.

3. aastatuhande alguses eKr oli Sumeris 12 linnriiki: Adab, Akšak, Bad-tibira, Uruk (Piiblis Erek), Kiš, Lagaš, Larak, Larsa, Nippur, Sippar, Umma ja Ur.

Tähtsamad linnad olid Ur ja Uruk Alam-Mesopotaamias, neist põhja pool Lagaš, veel põhja pool semi linnad Kiš ja Mari.

Uruki, Kiši ja Eridu esimeste teadaolevate dünastiate nimekirjad ulatuvad tagasi 30. ja 29. sajandini eKr, millest pole peaaegu midagi teada.

Umbes 2800 eKr tekkis Vana-Sumeri riik. Esimene teadaolev Sumeri valitseja on Etana, kes elas umbes 2800 eKr ning oli Kiši kuningas. Tema järglane, Uruki kuningas Meskiaggašer rajas 28. sajandil eKr Kišist lõuna pool võistleva dünastia ning saavutas võimu kogu Vahemere ja Z̄āgrose mägede vahelise piirkonna üle. Järgmine valitseja oli tema poeg Enmerkar (umbes 2750 eKr). Seejärel tõusis troonile tema väepealik Lugalbanda. Lugalbanda valitsemisaja lõppedes sai Sumeri juhtivaks valitsejaks Kiši Etana dünastia kuningas Enmebaragesi (umbes 2700 eKr), kes saavutas võidu Eelami üle. Sumeri kultuurikeskuseks sai Nippur.

27. sajandil eKr tõstis mässu Uruki valitseja Gilgameš, kellest hiljem sai müüdikangelane. Ta võitis Kiši väe ning saavutas võimu piirkonna üle. Uri kuningas Mesanepeda sai Sumeri valitsejast võitu ning rajas Uri 1. dünastia (umbes 2600–2400 eKr). Tollest ajast on välja kaevatud tähtsaid mälestisi. Umbes 2500 eKr laiendas Adabi kuningas Lugalanemundu Sumerit Pärsia lahest kuni Vahemere ning Tauruse ja Z̄āgrose mägedeni. Sumeri linnade vahelised konfliktid nõrgestasid maad. Alates 25. sajandist eKr tugevnes Lagaš (valitseja Ur-Nanše umbes 2500 eKr). Lagaši valitseja Eanatum (umbes 2450 eKr) alistas kogu Lõuna-Mesopotaamia. Eanatum põlistas oma võidu Umma üle "raisakotkasteeli" näol. 3. aastatuhandest eKr on Sumeri asulatest leitud india pitsereid, mis osutavad sidemetele Induse kultuuriga.

Umbes 2330 eKr vallutas Sargon I kogu Sumeri ning uueks pealinnaks sai Akad (Agade). Sellest sai alguse Akadi dünastia. Akadimaa ja ülejäänud Sumeri vahelisi lahkhelisid ära kasutades vallutasid Sumeri ja Akadimaa ning tegid sellele dünastiale lõpu gutid (umbes 2220 eKr). Tegemist oli Z̄āgrose mägedest pärineva hõimuga. 22. sajandi eKr teisel poolel domineeris Lõuna-Mesopotaamias Lagaš, mida valitses guttide hõimust pärinev ensi Gudea, kes tegeles innukalt ehitamisega. Ta laskis ehitada hiigeltempli, kasutades naabermaadest pärinevat materjali. Lagašlased jäid guttide võimule lojaalseks, kuid teised linnad eesotsas Uri ja Urukiga tõstsid mässu ning tegid 22. sajandi lõpuks eKr guttide võimule lõpu: 2115 eKr saavutas Uruki valitseja Utuhegal guttide üle võidu. 2109 eKr ühendas kogu Mesopotaamia Uri 3. dünastia (selle rajas kindral Ur-Nammu), mis valitses 3. aastatuhande lõpuni eKr (Uus-Sumeri riik).

Uri dünastia valitsejad nimetasid end "Sumeri ja Akadi kuningateks", hiljem "nelja ilmakaare valitsejateks", mis näitas nende pretensiooni maailmavalitsemisele. Mõnikord nimetasid nad end jumalateks. Uus-Sumeri riigi ajast on säilinud sadu tuhandeid dokumente, mis sisaldavad tööliste nimekirju, tööpäevade arvutusi, tehtud tööde loetelusid jms. Uus-Sumeri riik kestis sadakond aastat (2047–1940 eKr). 21. sajand eKr oli Sumeris stabiilsuse ja õitsengu aeg. 20. sajandi alguses eKr tungisid üheaegselt sisse lääne poolt semi rahvas amoriidid ja ida poolt eelamlased ning riik lagunes. Tekkisid väikeriigid Assuri, Babüloni, Ešnunna, Deri ja Susa (Shūsh) ümber. 20. sajandil eKr oli Sumeri linnade vahel palju sõdu, algul Isini ja Larsa vahel, hiljem Larsa ja Babüloni vahel. Umbes 1900 eKr amoriidid vallutasid Mesopotaamia ning nende pealinnaks sai Babülon. 1790 eKr sai Babüloonia kuningaks Hammurapi ning järgmisel 30 aasta jooksul sai sellest Mesopotaamia tugevaim võim. Sellega lõppes Sumeri ajalugu ja algas Babüloonia ajalugu, kuigi sumeri kultuur etendas Babüloonia ühiskonnas keskset osa.

Sumeri ajalugu täpsemalt[muuda | muuda lähteteksti]

Sumeri kronoloogias on teadlaste vahel 100 aastani ulatuvad lahkarvamused. Sumeris kestis neoliitikum umbes 5900. aastani eKr. Sumeri ajalugu jaotatakse järgmisteks perioodideks:

  • Sāmarrā' kultuur
  • Ubaidi ajajärk umbes 5400–4300 eKr
  • Uruki ajajärk umbes 4300–3200 eKr
  • Vana-Sumeri ajajärk umbes 3200–2350 eKr
  • Vana-Akadi ajajärk umbes 2300–2100 eKr
  • Uus-Sumeri ajajärk umbes 2100–2000 eKr

Sumeri kõrgkultuur sündis niisutuspõllunduse ja kaubavahetuse vajadustest. Põlluharimine leiutati Mesopotaamia naaberaladel, kuid sumeri kõrgkultuur – arvatavalt maailma vanim tsivilisatsioon – sai alguse püüetest hoida kontrolli all Eufrati ja Tigrise üleujutusi. Enne Ubaidi ajajärku oli piirkonnas Samarra ja Halafi kultuur.

Ubaidi ajajärk[muuda | muuda lähteteksti]

2600–2400 eKr. Tollest ajast on välja kaevatud tähtsaid mälestisi.

Umbes 2500 eKr laiendas Adabi kuningas Lugalanemundu Sumerit Pärsia lahest kuni Vahemere ning Tauruse ja Z̄āgrose mägedeni. Sumeri linnade vahelised konfliktid nõrgestasid maad.

Alates 25. sajandist eKr tugevnes Lagaš (valitseja Ur-Nanše umbes 2500 eKr). Lagaši valitseja Eanatum (umbes 2450 eKr) alistas kogu Lõuna-Mesopotaamia. Eanatum põlistas oma võidu Umma üle "raisakotkasteeli" näol.

3. aastatuhandest eKr on Sumeri asulatest leitud india pitsereid, mis osutavad sidemetele Induse kultuuriga.

Umbes 2330 eKr vallutas Sargon I kogu Sumeri ning uueks pealinnaks sai Akad (Agade). Sellest sai alguse Akadi dünastia.

Akadimaa ja ülejäänud Sumeri vahelisi lahkhelisid ära kasutades vallutasid Sumeri ja Akadimaa ning tegid sellele dünastiale lõpu gutid (umbes 2220 eKr). Tegemist oli Z̄āgrose mägedest pärineva hõimuga.

22. sajandi teisel poolel domineeris Lõuna-Mesopotaamias Lagaš, mida valitses guttide hõimust pärinev ensi Gudea, kes tegeles innukalt ehitamisega. Ta laskis ehitada hiigeltempli, kasutades naabermaadest pärinevat materjali. Lagašlased jäid guttide võimule lojaalseks, kuid teised linnad eesotsas Uri ja Urukiga tõstsid mässu ning tegid 22. sajandi lõpuks eKr guttide võimule lõpu: 2115 eKr saavutas Uruki valitseja Utuhegal guttide üle võidu.

2109 eKr ühendas kogu Mesopotaamia Uri 3. dünastia (selle rajas kindral Ur-Nammu), mis valitses 3. aastatuhande lõpuni eKr (Uus-Sumeri riik). Selle dünastia valitsejad nimetasid end "Sumeri ja Akadi kuningateks", hiljem "nelja ilmakaare valitsejateks", mis näitas nende pretensiooni maailmavalitsemisele. Mõnikord nimetasid nad end jumalateks.

Uus-Sumeri riigi ajast on säilinud sadu tuhandeid dokumente, mis sisaldavad tööliste nimekirju, tööpäevade arvutusi, tehtud tööde loetelusid jms.

Uus-Sumeri riik kestis sadakond aastat (2047–1940 eKr). 21. sajand eKr oli Sumeris stabilsuse ja õitsengu aeg. 20. sajandi alguses eKr tungisid üheaegselt sisse lääne poolt semi rahvas amoriidid ja ida poolt eelamlased ning riik lagunes. Tekkisid väikeriigid Assuri, Babüloni, Ešnunna, Deri ja Susa (Shūsh) ümber. 20. sajandil eKr oli Sumeri linnade vahel palju sõdu, algul Isini ja Larsa vahel, hiljem Larsa ja Babüloni vahel. Umbes 1900 eKr amoriidid vallutasid Mesopotaamia ning nende pealinnaks sai Babülon.

1790 sai Babüloonia kuningaks Hammurabi ning järgmisel 30 aasta jooksul sai sellest Mesopotaamia tugevaim võim. Sellega lõppes Sumeri ajalugu ja algas Babüloonia ajalugu, kuigi sumeri kultuur etendas Babüloonia ühiskonnas keskset osa.

Sumeri ajalugu täpsemalt[muuda | muuda lähteteksti]

Sumeri kronoloogias on teadlaste vahel 100 aastani ulatuvad lahkarvamused.

Sumeris kestis neoliitikum umbes 5900. aastani eKr.

Sumeri ajalugu jaotatakse järgmisteks perioodideks:

Sumeri kõrgkultuur sündis niisutuspõllunduse ja kaubavahetuse vajadustest. Põlluharimine leiutati Mesopotaamia naaberaladel, kuid sumeri kõrgkultuur – arvatavalt maailma vanim tsivilisatsioon – sai alguse püüetest hoida kontrolli all Eufrati ja Tigrise üleujutusi.

Enne Ubaidi ajajärku oli piirkonnas Samarra ja Halafi kultuur.

Ubaidi ajajärk[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Ubaidi ajajärk

5. aastatuhandel eKr hakkasid Mesopotaamias elama põlluharijarahvad]] ning arvukad kultuurid sulasid kokku vähesteks. Tekkis palju väikesi ajajärgule nime andnud Ubaidi sarnaseid linnu. Sel ajal tekkisid esimest korda kaubandus ja ebaisikulised suhted inimeste vahel (ühiskond). Ehitati esimesed jumalanna Ninhursagi templid.

Ubaidi ajajärgu keraamikale on iseloomulik geomeetriline ornamentika.

Arvatakse, et aastatuhande teisel poolel ilmusid Sumeri alale alg-eufratlased ehk ubaidlased, keda peetakse sumerite esivanemateks. Ubaidlased kuivendasid sood, tehes maa põlluharimiseks kõlblikuks. Nad kuivendasid maa ning hakkasid kuduma, nahka ja metalli töötlema, müüri laduma ning saviesemeid valmistama.

Uruki ajajärk[muuda | muuda lähteteksti]

Hakkasid kujunema esimesed linnad. Elanikke võis olla kuni 10 000.

Sel ajal kujunes esimene kirjasüsteem, mille tekkimisega seostatakse üleminekut ajaloolist ajastut. Et linnades olid templid kasutusel ladudena, siis kirja oli tarvis raamatupidamiseks. See piktograafiline kiri on vanem nii hiina kui ka egiptuse kirjast.

Sel ajal võeti kasutusele ratas, puri ja ader.

Vana-Sumeri ajajärk[muuda | muuda lähteteksti]

See ajajärk jaotatakse Jemdet Nasri perioodiks (kuni umbes 2900. aastani eKr ja varadünastiliseks perioodiks (umbes 2900–2300 eKr).

Sumer koosnes mitmest linnriigist. Iga linnriiki juhtis kohalik preesterkond. Need linnriigid võitlesid omavahel ülemvõimu pärast Mesopotaamias. Sumeri kuningate nimistu teatab ilma suurema usaldatavuseta, kuidas valitsejad, kelle tiitlid olid en, ensi või lugal, valitsesid sadu aastaid, et siis kaotada võim mõnele naabrile.

Oli kümneid vähemalt 10 000 elanikuga linnu, mille asukad töötasid päeval põllul ja tulid õhtul linna tagasi. Põlluharimise kohustusest vabad inimesed tegutsesid templis või pidasid linlastena uusi ameteid: pottsepad, sõdurid, kaupmehed jne.

Kaubandusele Akadimaal asuva Kišiga lisandus kaubandus kaugemate riikidega (Ebla Süürias), Meluhha Induse orus, Dilmun tänapäeva Bahreinis, Magan tänapäeva Omaanis).

4. aastatuhandel eKr arenes Lõuna-Mesopotaamias niisutuspõllundus. Mõnedest küladest said linnad, esimesed olid Eridu ja Uruk. Umbes 3500 eKr tekkis Sumeri kultuur.

3. aastatuhande alguses eKr oli Sumeris 12 linnriiki: Adab, Akšak, Bad-tibira, Uruk (Piiblis Erek), Kiš, Lagaš, Larak, Larsa, Nippur, Sippar, Umma ja Ur.

Tähtsamad linnad olid Ur ja Uruk Alam-Mesopotaamias, neist põhja pool Lagaš, veel põhja pool semi linnad Kiš ja Mari.

Uruki, Kiši ja Eridu esimeste teadaolevate dünastiate nimekirjad ulatuvad tagasi 30. ja 29. sajandini eKr, millest pole peaaegu midagi teada.

Umbes 2800 eKr tekkis Vana-Sumeri riik. Esimene teadaolev Sumeri valitseja on Etana, kes elas umbes 2800 eKr ning oli Kiši kuningas. Tema järglane, Uruki kuningas Meskiaggašer rajas 28. sajandil eKr Kišist lõuna pool võistleva dünastia ning saavutas võimu kogu Vahemere ja Z̄āgrose mägede vahelise piirkonna üle. Järgmine valitseja oli tema poeg Enmerkar (umbes 2750 eKr). Seejärel tõusis troonile tema väepealik Lugalbanda. Lugalbanda valitsemisaja lõppedes sai Sumeri juhtivaks valitsejaks Kiši Etana dünastia kuningas Enmebaragesi (umbes 2700 eKr), kes saavutas võidu Eelami üle. Sumeri kultuurikeskuseks sai Nippur.

27. sajandil eKr tõstis mässu Uruki valitseja Gilgameš, kellest hiljem sai müüdikangelane. Ta võitis Kiši väe ning saavutas võimu piirkonna üle. Uri kuningas Mesanepeda sai Sumeri valitsejast võitu ning rajas Uri 1. dünastia (umbes [[2600 eKr|2600–2400 eKr). Tollest ajast on välja kaevatud tähtsaid mälestisi.

Umbes 2500 eKr laiendas Adabi kuningas Lugalanemundu Sumerit Pärsia lahest kuni Vahemere ning Tauruse ja Z̄āgrose mägedeni. Sumeri linnade vahelised konfliktid nõrgestasid maad.

Alates 25. sajandist eKr tugevnes Lagaš (valitseja Ur-Nanše umbes 2500 eKr). Lagaši valitseja Eanatum (umbes 2450 eKr) alistas kogu Lõuna-Mesopotaamia. Eanatum põlistas oma võidu Umma üle "raisakotkasteeli" näol.

3. aastatuhandest eKr on Sumeri asulatest leitud india pitsereid, mis osutavad sidemetele Induse kultuuriga.

Vana-Akadi ajajärk[muuda | muuda lähteteksti]

Umbes 2330 eKr vallutas Sargon I kogu Sumeri ning uueks pealinnaks sai Agade (Akad). Sellest sai alguse Akadi dünastia. Sargon I vallutas Pärsia lahe ja Vahemere vahelise ala. Naramsin tegi hiljem veel suuremaid vallutusi ning pretendeeris seetõttu jumalikkusele. Teda trumpas siiski üle Girsu valitseja Gudea, kes läks ajalukku paljude temast tehtud skulptuuridega.

Guttide võim[muuda | muuda lähteteksti]

Akadimaa ja ülejäänud Sumeri vahelisi lahkhelisid ära kasutades vallutasid Sumeri ja Akadimaa ning tegid sellele dünastiale lõpu gutid (umbes 2220 eKr). Tegemist oli Z̄āgrose mägedest pärineva hõimuga.

22. sajandi teisel poolel domineeris Lõuna-Mesopotaamias Lagaš, mida valitses guttide hõimust pärinev ensi Gudea, kes tegeles innukalt ehitamisega. Ta laskis ehitada hiigeltempli, kasutades naabermaadest pärinevat materjali. Lagašlased jäid guttide võimule lojaalseks, kuid teised linnad eesotsas Uri ja Urukiga tõstsid mässu ning tegid 22. sajandi lõpuks eKr guttide võimule lõpu: 2115 eKr saavutas Uruki valitseja Utuhegal guttide üle võidu.

Uus-Sumeri ajajärk[muuda | muuda lähteteksti]

2109 eKr ühendas Uri 3. dünastia (selle rajas kindral Ur-Nammu), mis valitses 3. aastatuhande lõpuni eKr, kogu Mesopotaamia (Uus-Sumeri riik). Selle dünastia valitsejad nimetasid end Sumeri ja Akadi kuningateks, hiljem nelja ilmakaare valitsejateks, mis näitas nende pretensiooni maailmavalitsemisele. Mõnikord nimetasid nad end jumalateks.

Uus-Sumeri riigi ajast on säilinud sadu tuhandeid dokumente, mis sisaldavad tööliste nimekirju, tööpäevade arvutusi, tehtud tööde loetelusid jms.

Uus-Sumeri riik kestis sadakond aastat (2047–1940 eKr). 21. sajand eKr oli Sumeris stabiilsuse ja õitsengu aeg. See oli Sumeri viimane õitsenguaeg. Sumeri riigi pindala oli sel ajal kõige suurem. Uue haldusevormi tõttu oli valitsemine stabiilsem.

Võim Mesopotaamia üle libises sumeritel käest ära. Akadimaa linnad tugevnesid, lõpuks aga valitses Babülooniat Babülon.

Sumeri allakäik[muuda | muuda lähteteksti]

20. sajandi alguses eKr tungisid üheaegselt sisse lääne poolt semi rahvas amoriidid ja ida poolt eelamlased ning riik lagunes. Tekkisid väikeriigid Assuri, Babüloni, Ešunna, Deri ja Susa (Shūsh) ümber. 20. sajandil eKr oli Sumeri linnade vahel palju sõdu, algul Isini ja Larsa vahel, hiljem Larsa ja Babüloni vahel. Umbes 1900 eKr amoriidid vallutasid Mesopotaamia ning nende pealinnaks sai Babülon.

1790 eKr sai Babüloonia kuningaks Hammurabi ning järgmisel 30 aasta jooksul sai sellest Mesopotaamia tugevaim võim. Sellega lõppes Sumeri ajalugu ja algas Babüloonia ajalugu, kuigi sumeri kultuur etendas Babüloonia ühiskonnas keskset osa.

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Sumeri_ajalugu&oldid=6457133"