Sullivani meetod

Allikas: Vikipeedia

Sullivani meetod (ingl Sullivan's index) on kõige populaarsem ja laialdaselt kasutatavam meetod tervena elada jäänud aastate arvutamiseks[1].

Sullivani tervena elada jäänud aastad peegeldavad rahva tervise hetkeseisundit võttes arvesse suremust ja sõltumata vanusest. Sullivani meetodil arvutatud tervena elada jäänud aastate mõiste tähendab teatud vanuses olles veel eesolevaid aastaid, mis on veedetud hea tervise juures.[2] Kuna tervise mõistel on mitmeid tähendusi, on ka mitu tervena elada jäänud aastate definitsiooni. Kõige levinum neist põhineb igapäevategevuste piirangute olemasolul. Tervena elada jäänud tähendab seega antud kontekstis piiranguteta elada jäänud aastaid (DFLEdisability-free life expectancy).[3]

Arvutuseks vajalikud andmed[muuda | muuda lähteteksti]

Sullivani meetod on populaarne enamasti just seetõttu, et sellel meetodil arvutades pole vaja palju algandmeid. Tervena elada jäänud aastate arvutamiseks Sullivani meetodil on vaja andmeid aastakeskmise rahvaarvu, surmade arvu ning tervisepiiranguteta isikute osakaalu kohta.[3] Andmed võivad olla esitatud nii iga vanuse kohta eraldi kui ka vanuserühmades, kusjuures vanuserühma suurus ei ole oluline, seega võib arvutamiseks kasutada nii täielikku kui lühendatud elutabelit. Üldiselt soovitatakse kasutada viie- või kümneaastaseid vanusintervalle, kuna terviseuuringud, mis puudutavad head tervist, on tavaliselt liiga väiksed, et lubada väiksemaid vanusintervalle. Eriti oluline on see vanemates aastates ning viimane vanusintervall määratakse tavaliselt kui 85-aastased ja vanemad.[2]

Sullivani arvutuse defineerimine[muuda | muuda lähteteksti]

Oodatava tervise mõiste tervise indikaatorina esitleti 1964. aastal ning esimene näidis avaldati USA tervisehariduse ja -heaolu raportis[4]. Sullivani meetod kombineeris suremuse ja haigestumuse määrad ühte rahvastiku tervise mõõtmisesse. Meetodi põhiidee on kombineerida elutabel – põhiline meetod selleks, et arvutada oodatav eluiga, piirangutega elanud inimeste levimusega, mis arvutatakse läbilõikeandmete põhjal.[1] Sullivani meetod hindab tervena elatud eluiga jaotades elatud inimaastad antud vanuseintervallis tervisepiirangutega ja -piiranguteta osadeks.[2]

Sullivani arvutus on defineeritud järgmiselt:

,

kus tähistab vanusintervalli, elusolevate inimeste arvu vanusintervallis , elatud inimaastaid vanuseks ning tervisepiirangute uuringule vastanute valikuosa vanuseintervallis .

Eeldades, et tervisepiirangutega inimeste koguarv igas vanusintervallis on binoomjaotusega ning konstantse tõenäosusega, on Sullivani arvutuse dispersioon järgmine:

,

kus tähistab vanusintervalli, elusolevate inimeste arvu vanusintervallis , elatud inimaastaid vanuseks , tervisepiirangute uuringule vastanute valikuosa vanuseintervallis Liigendamine ebaõnnestus (SVG (MathML-i saab lubada brauseri lisa abil): Vigane vastus ("Math extension cannot connect to Restbase.") serverist "http://localhost:6011/et.wikipedia.org/v1/":): {\displaystyle [i,i+n_i)} ning kogu tervisepiirangute uuringule vastanute arvu vanuseintervallis Liigendamine ebaõnnestus (SVG (MathML-i saab lubada brauseri lisa abil): Vigane vastus ("Math extension cannot connect to Restbase.") serverist "http://localhost:6011/et.wikipedia.org/v1/":): {\displaystyle [i,i+n_i)} .[1]

Sullivani tervena elada jäänud aastate kasutusvõimalused[muuda | muuda lähteteksti]

Sullivani meetod on metodoloogilise tähtsusega haigestumuse uurimisele. Seda on kasutatud laialdaselt selleks, et hinnata tervena elatud eluiga erinevate rahvastike kohta ning et võrrelda hinnanguid ka ajaliselt ja erinevate faktorite põhjal (majanduslik staatus, haridus, töökoht jne). Meetodit kasutatakse ka kroonilise loomuga haiguste koormuse hindamiseks elueale ning erihaiguste panuse hindamiseks hariduslikule ebavõrdsusele. Sullivani meetodit on kasutatud ka erinevate surmapõhjuste ja piirangute mõju hindamiseks tervena elatud elueale erinevate rahvastike ja aastate vahel. Lisaks akadeemilistele uurimistöödele, on Sullivani meetodit kasutanud ka mitmed valitsused ja rahvusvahelised terviseorganisatsioonid. Näiteks kasutab USA National Center for Health Statistics Sullivani meetodit osana oma uuringus "Healthy People 2010 Study", WHO kasutab Sullivani meetodit, et hinnata tervena elatud eluiga 191-s riigis ning tervena elatud eluea arvutamiseks kasutab Sullivani meetodit ka Statistikaamet.[3][1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Imai, K., & Soneji, S. (2007). On the estimation of disability-free life expectancy: Sullivan's method and its extension. Journal of the American Statistical Association, 102(480), 1199–1211
  2. 2,0 2,1 2,2 Jagger, C., Van Oyen, H., & Robine, J. M. (2014). Health expectancy calculation by the Sullivan method: a practical guide. Institute for Ageing, Newcastle University, Newcastle upon Tyne, United Kingdom.
  3. 3,0 3,1 3,2 Aru, J., Rahno, J., Rannala, H. (2012). Tervena elada jäänud aastad ning nende arvutamine. Eesti Statistika Kvartalikiri, 1.
  4. Sullivan, D. (1971). A Single Index of Mortality and Morbidity. HSMHA Health Reports, 86, 347–354.