Strõi jõgi

Allikas: Vikipeedia
Strõi jõgi
Lähe Ida-Karpaatides
Suubub Dnestri
Valgla maad Ukraina
Valgla pindala 3060 km²
Pikkus 232 km

Strõi on jõgi Ukrainas, Dnestri parempoolne lisajõgi.

Jõgi saab alguse Ida-Karpaatidest Skolivski Beskiidide rahvuspargist. Ta voolab ülemjooksul itta, kesk- ja alamjooksul kirdesse ning suubub Dnestrisse umbes 10 kilomeetri kaugusel Židatšivist. Kogu ulatuses voolab ta Lvivi oblastis.[1]

Strõi on 232 km pikk ja tema valgla pindala on 3060 km². Jõgi on segatoiteline ja lisaks kevadisele suurveele on talle iseloomulikud ka suvised ja sügisesed tulvad, mis pole talvelgi haruldased. 17 km kaugusel suudmest Gnizdõtšivis on jõe keskmine vooluhulk 45,2 m³/s, aga maksimaalne 890 m³/s. Jääkattes on ta harilikult 2–2½ kuud. Jääd võib jõelt leida novembrist aprillini.

Jõe ääres asuvad Strõi, Gnizdõtšiv ja Židatšiv. Keskjooksul kuni Strõini kulgevad jõe orus tähtsad LviviMukatševe maantee ja raudtee. Ka Strõist kuni suudmeni kulgevad jõeorus maantee ja raudtee, millest eriti oluline on maantee, mida mööda saab ida poole sõita Ternopili ning sealt edasi Hmelnõtskisse ja Vinnõtsjasse.[1]

Strõi jõel korraldatakse paadimatku.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Suur maailma atlas, lk. 70