Stockholmi konventsioon
Stockholmi konventsioon (ametlikult "Püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsioon"; inglise keeles "Stockholm Convention on Persistent Organic Pollutants") on rahvusvaheline keskkonnakokkulepe, mis allkirjastati 2001. aastal ja jõustus 2004. aasta mais. Selle eesmärk oli elimineerida või piirata püsivate orgaaniliste saasteainete (lühend POP) tootmist ja kasutust.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
1995. aastal otsustas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Keskkonnaprogramm (ingliskeelne lühend UNEP), et POP-idele tuleb globaalselt tähelepanu pöörata. POP-id on keemilised ained, mis bioakumuleeruvad toiduvõrgustikus ning ohustavad inimese tervist ja ka keskkonda.
Seejärel koostasid valitsustevaheline kemikaaliohutuse foorum (IFCS) ja rahvusvaheline kemikaaliohutuse programm (IPCS) hinnangu 12 ohtlikuma kemikaali kohta, mis inglise keeles on tuntud kui the dirty dozen.
1998. aasta juunist 2000. aasta detsembrini kogunes INC viis korda, et konventsioon välja töötada. Stockholmi konventsiooni võtsid delegaadid vastu täievoliliste esindajate konverentsil, mis peeti 22.–23. mail 2001 Stockholmis.
Konventsiooni läbirääkimised lõpetati 23. mail 2001 Stockholmis. Konventsioon jõustus 17. mail 2004. Allkirjastajad nõustusid keelustama üheksa kemikaali kaheteistkümnest, piirama DDT (diklorodifenüültrikloroetaani) kasutust malaaria ohjeldamiseks ning kärpima tahtmatut dioksiinide ja furaanide tootmist.
Konventsiooni osapooled nõustusid võimalusega, et vajaduse korral lisatakse püsivaid mürgiseid aineid konventsiooni nimekirja juhul, kui need vastavad teatud kriteeriumitele, nagu keskkonnas püsivuse ohtudele. Esimesed uued kemikaalid, mis konventsiooni nimekirja lisati, jõustati 8. mail 2009 Genfis peetud konverentsil.
2017. aasta aprilli seisuga on Stockholmi konventsioonil 181 osapoolt (180 riiki ja Euroopa Liit). Märkimisväärsed riigid, kes ei ole konventsiooni ratifitseerinud, on näiteks Ameerika Ühendriigid, Iisrael, Malaisia ja Itaalia.[1]
Sätete kokkuvõte[muuda | muuda lähteteksti]
Konventsiooni peamine nõue on, et arenenud riigid rahastaksid meetmeid, millega lõpetada tahtlikult toodetud POP-ide tootmine ja kasutamine, kõrvaldada võimaluse korral tahtmatult toodetud POP-id ning korraldada ja kõrvaldada POP-jäätmed keskkonnasäästlikul viisil. Stockholmi konventsioonis on ette nähtud ettevaatusabinõud, kus on konkreetsed viited preambulile, eesmärgile ja uute püsivate orgaaniliste saasteainete määratlemisele.
Püsivate orgaaniliste saasteainete hindamise komitee (POPRC)[muuda | muuda lähteteksti]
Konventsiooni vastuvõtmisel sätestati kord uute POP-ide kindlaksmääramiseks ja kriteeriumid, mida tuleb arvestada. 2.–6. mail 2005 Uruguays Punta del Estes peetud konventsiooniosaliste konverentsi (COP1) esimesel koosolekul loodi püsivate orgaaniliste saasteainete hindamise komitee (POPRC), et kaaluda uute kemikaalide väljavalimist Stockholmi konventsiooni alla kuuluvaks.
Komiteesse kuulub 31 eksperti, kelle nimetasid ametisse ÜRO viie piirkondliku rühmituse osalejad. Komitee hindab kemikaale kolmes etapis. Kõigepealt kontrollib komitee, kas aine vastab konventsiooni lisas D sätestatud POP-i sõeluuringu kriteeriumidele, mis on seotud püsivuse, bioakumuleerumise, pika vahemaa keskkonnatranspordi potentsiaali (LRET) ja kahjulike mõjudega. Kui aine vastab nendele kriteeriumidele, koostab komitee lisas E nõutud riskihinnangu, kas aine võib LRET-i tulemusena kahjustada märkimisväärselt inimese tervist ja/või keskkonda ning nõuab seetõttu tegevust kogu maailmas. Lõpuks, kui POPRC leiab, et tegevus kogu maailmas on õigustatud, koostab komitee lisa F järgi riskijuhtimise protsessi hindamise, mis kajastab võimalike kontrollimeetmete sotsiaalmajanduslikke kaalutlusi. Selle põhjal soovitab POPRC COP-le lisada aine ühte või mitmesse konventsiooni lisasse. Loomisest peale on POPRC kohtunud igal aastal.
Stockholmi konventsiooni püsivate orgaaniliste saasteainete hindamise komitee seitsmes kohtumine (POPRC-7) oli 10.–14. oktoobril 2011 Genfis, POPRC-8 toimus 15.–19. oktoobril 2012 Genfis, POPRC-9 peeti 14.–18. oktoobril 2013 Roomas, POPRC-10 oli 26.–30. oktoobril 2014 Roomas, POPRC-11 toimus 19.–23. oktoobril 2015 Roomas ja POPRC-12 oli 19.–23. septembril 2016 samuti Roomas.
Ainete loend[muuda | muuda lähteteksti]
Algul olid 12 kemikaali kolmes kategoorias. Kaks kemikaali - heksaklorobenseen ja polüklooritud bifenüülid - olid kategooriates A ja C.[2]
| Lisa | Nimetus | CAS number | Erandid |
|---|---|---|---|
| A. Kõrvaldamine | Aldriin | 309-00-2 | Tootmine: puudub Kasutus: kohaliku ektoparasitsiidi ja putukamürgina |
| A. Kõrvaldamine | Klordaan | 57-74-9 | Tootmine: registreeritud osalistele Kasutus: kohalike ektoparasitsiidi, putukamürgi, termitsiidi (k.a hoonetes, paisudes ja teedel) ning lisandina vineeriliimis |
| A. Kõrvaldamine | Dieldriin | 60-57-1 | Tootmine: puudub Kasutus: põllumajanduses |
| A. Kõrvaldamine | Endriin | 72-20-8 | Puudub |
| A. Kõrvaldamine | Heptakloor | 76-44-8 | Tootmine: puudub Kasutus: termitsiidina (k.a majade struktuuris ja maa all), orgaanilises ravis, maa-alustes kaabliühenduskarpides |
| A. Kõrvaldamine | Heksaklorobenseen | 118-74-1 | Tootmine: registreeritud osapooltele Kasutus: keemilise vahesaaduse ja lahustina pestitsiidide jaoks |
| A. Kõrvaldamine | Mireks | 2385-85-5 | Tootmine: registreeritud osapooltele Kasutus: termitsiidina |
| A. Kõrvaldamine | Toksafeen | 8001-35-2 | Puudub |
| A. Kõrvaldamine | Polüklooritud bifenüülid (PCBs) | erinevad | Tootmine: puudub
Kasutus: kooskõlas lisa A II osaga |
| B. Piirangud | DDT | 50-29-3 | Nakkushaiguse siirutaja kontroll kooskõlas lisa B II osaga Tootmine ja kasutamine dikofooli ja teiste ainete tootmisel vahesaadusena |
| C. Juhuslik tootmine | Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid | erinevad | Puudub |
| C. Juhuslik tootmine | Polüklooritud bifenüülid (PCB) | erinevad | Puudub |
| C. Juhuslik tootmine | Heksaklorobenseen | 118-74-1 | Puudub |
- Lisatud neljandal konventsiooniosaliste konverentsil, mai 2009
- Need muudatused jõustusid 26. augustil 2010, välja arvatud riikidele, kes esitasid teate kooskõlas artikli 22 sätetega.[3]
| Lisa | Nimetus | CAS number | Erandid |
|---|---|---|---|
| A. Kõrvaldamine | Alfa-heksaklorotsükloheksaan | 319-84-6 | Puudub |
| A. Kõrvaldamine | Beeta-heksaklorotsükloheksaan | 319-85-7 | Puudub |
| A. Kõrvaldamine | Kloordekoon | 143-50-0 | Puudub |
| A. Kõrvaldamine | Heksabromobifenüül | 36355-01-8 | Puudub |
| A. Kõrvaldamine | Heksabromodifüneeleeter ja heptabromodifenüüleeter |
erinevad | Tootmine: puudub Kasutus: ainete taaskasutamine |
| A. Kõrvaldamine | Lindaan (gamma-hexachlorocyclohexane ) | 58-89-9 | Tootmine: puudub Kasutus: meditsiinis peatäide ja sügeliste teise astme ravis |
| A. Kõrvaldamine
C. Juhuslik tootmine |
Pentaklorobenseen | 608-93-5 | Puudub |
| A. Kõrvaldamine | Tetrabromodifenüüleeter ja pentabromodifenüüleeter |
erinevad | Tootmine: puudub Kasutus: ainete taaskasutamine |
| B. Piirangud | Perfluorooktaansulfoonhape (PFO-d), selle soolad ja perfluorooktaansulfonüülfluoriid (PFOSF) | erinevad | Tootmine: lubadega kasutajatele Kasutamine: erinevad kasutajad, täpsustatud lisa B III osas |
- Lisatud viiendal konventsiooniosaliste konverentsil, mai 2011
| Lisa | Nimetus | CAS number | Erandid |
|---|---|---|---|
| A. Kõrvaldamine | Endosulfaan | 115-29-7 959-98-8 33213-65-9 |
Tootmine: konkreetsete erandite registri alusel Kasutus: põllukahjuritevastased ühendid lisa A VI osa sätete järgi |
- Lisatud kuuendal konventsiooniosaliste konverentsil, aprill-mai 2013
- Need muudatused jõustusid 26. novembril 2014, välja arvatud riikides, kes esitasid teate kooskõlas artikli 22 sätetega.[4]
| Lisa | Nimetus | CAS number | Erandid |
|---|---|---|---|
| A. Kõrvaldamine | Heksabromotsüklododekaan | 25637-99-4 3194-55-6 134237-50-6 134237-51-7 134237-52-8 |
Tootmine: konkreetsete erandite registri alusel Kasutus: paisuv polüstürool ning eksdrudeeritud polüstürool hoonetes lisa A sätete järgi.[5] |
- Lisatud seitsmendal konventsiooniosaliste konverentsil (osaliste kolmekordne konverents), mai 2015[6][7]
| Lisa | Nimetus | CAS number | Erandid |
|---|---|---|---|
| A. Kõrvaldamine | Heksaklorobutadieen | 87-68-3 | Puudub |
| A. Kõrvaldamine | Polüklooritud naftaleenid | Vahetoodangud polüfluoritud naftaleenide tootmisel, k.a oktafluoronaftaleen | |
| A. Kõrvaldamine | Pentaklorofenool ning selle soolad ja estrid | Tootmine: lisa A VIII osa sätete alusel Kasutus: elektripostid lisa A VIII osa sätete järgi |
Lisadesse A, B, C uute kemikaalide lisamise ettepanek[muuda | muuda lähteteksti]
POPRC-7 kohtumisel tehti ettepanek lisada kolm kemikaali konventsiooni lisadesse A, B ja/või C: klooritud naftaleenid (Cn), heksaklorobutadieen (HCBD) ning pentaklorofenool (PCP), k.a nende soolad ja estrid. Ettepanek on POPRC ainete hindamise esimene etapp ning nõuab POPRC hinnangut, kas kemikaal vastab konventsiooni lisas D toodud kriteeriumidele, mis on seotud püsivuse, -, pikavahemaa keskkonnatranspordi potentsiaali (LRET) ning kahjulike mõjudega. Seejärel on võimalik alustada kemikaali riskiprofiili koostamise etappi.
POPRC-8 kohtumisel tehti ettepanek lisada heksabromotsüklododekaan lisasse A, eranditena paisuv polüstürool ning eksdrudeeritud polüstürool tootmise ja kasutamise eesmärgil hoonetes. Ettepanek võeti vastu kuuendal COP-l, mis toimus 28. aprillist 10. maini 2013.[8][9]
POPRC-9 kohtumisel tehti ettepanek lisada di-, tri-, tetra-, penta-, heksa-, hepta- ja oktaklooritud naftaleenid ning heksaklorobutadieenid lisadesse A ja C. Sellega seati üles ka tulevane töö pentaklorofenooli, selle soolade ja estrite, dekabromodifenüüleetri, perfluorooktaansulfoonhappe ja selle soolade ning perfluorooktaansulfonüülkloriidi kohta.[10]
Vastuolud[muuda | muuda lähteteksti]
Kuigi mõned kriitikud väidavad, et malaariasse hukkunute arvu eest vastutab jätkuvalt Stockholmi konventsioon, siis reaalsuses on rahvatervise eesmärgil lubatud DDT-d kasutada sääskede ehk nakkusesiirutajate vastu.[11][12][13][14] Kasutades putukavõrke, on võimalik vältida suurt DDT tarbimist. Kuni täidetakse kindlaid ohutusnõudeid, näiteks välditakse DDT kasutamist siseruumides, on võimalik DDT-d kasutada.[15] Arengumaa perspektiivist, POP-ide andmete ning allikate, heidete ja keskkonnasaaste tasemete informatsiooni puudulikkus takistab läbirääkimisi kindlate ühendite üle ja viitab uuringute vajadusele.[16][17]
Vastuolud olid ka kindlates POPides (mis on järjepidevalt aktiivsed, eriti arktilises elustikus), mida mainiti Stockholmi konventsioonis, aga mis ei olnud 12 POP-i hulgas, näiteks perfluorooktaansulfoonid (PFO).[18] PFO-del on mitmeid praktilisi kasutusalasid, näiteks plekitõrjevahendina, kuid PFO-del on palju omadusi, mis on resistentsed keskkonnakahjustustele ning seetõttu võivad olla ohtlikud. PFO-d võivad olla toksilised ning põhjustada loodete surma, vähendada ohtlikult kehamassi ja tekitada närvisüsteemi kahjustusi. Ühendite majanduslik ja poliitiline mõju eri riikides ja ärivaldkondades teeb Stockholmi konventsiooni vastuoluliseks teemaks.[19]
Seotud konventsioonid ja käimasolevad läbirääkimised seoses saastusega[muuda | muuda lähteteksti]
Piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioon (CLRTAP)
Käimasolevad läbirääkimised[muuda | muuda lähteteksti]
- Valitsustevahelise Läbirääkimise Komitee töö elavhõbedat käsitleva õiguslikult siduva dokumendi üle
- Valitsustevaheline keemikaalide ohutuse foorum (IFCS)
- Kemikaalide rahvusvahelistkasutamist käsitlev strateegiline lähenemisviis (SAICM)
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ REGULATION (EC) No 850/2004 OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL of 29 April 2004 on persistent organic pollutants and amending Directive 79/117/EEC
- ↑ Stockholmi konventsiooni sekretariaat. "Measures to reduce or eliminate POPs" (PDF). Geneva.
- ↑ Report of the Conference of the Parties of the Stockholm Convention on Persistent Organic Pollutants on the work of its fourth meeting, 8. mai 2009.
- ↑ http://treaties.un.org/doc/Publication/CN/2013/CN.934.2013-Eng.pdf
- ↑ http://chm.pops.int/TheConvention/ConferenceoftheParties/ReportsandDecisions/tabid/208/ctl/Download/mid/10388/Default.aspx?id=65&ObjID=17078
- ↑ Baseli, Rotterdami ja Stockholmi konventsioonide sekretariaat: Countries move forward on important issues for sustainable management of chemicals and waste, Press release 16 May 2015.
- ↑ ChemicalWatch, Emma Chynoweth: Three substances banned under POPs convention, 18. mai 2015.
- ↑ POPRC-8 ettepanek
- ↑ POPRC-8 ettepaneku vastuvõtmine
- ↑ POPRC-9 dokumendid
- ↑ Curtis, C. F. (2002), "Should the use of DDT be revived for malaria vector control?", Biomedica, 22 (4): 455–61, PMID 12596442.
- ↑ 10 Things You Need to Know about DDT Use under The Stockholm Convention (PDF), World Health Organization, 2005, originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 4. märts 2016, vaadatud 18. oktoobril 2017.
- ↑ Bouwman, H. (2003), "POPs in southern Africa", Handbook of Environmental Chemistry. Vol. 3O: Persistent Organic Pollutants, lk 297–320, originaali arhiivikoopia seisuga 10. oktoober 2007, vaadatud 18. oktoobril 2017.
- ↑ Ashley K. Martin (2008), "The Regulation of DDT: A Choice Between Evils", Vanderbilt Journal of Transnational Law, 41: 677, originaali arhiivikoopia seisuga 1. veebruar 2014, vaadatud 18. oktoobril 2017
- ↑ World Health Organization. Global Malaria Programme (2011). "The use of DDT in malaria vector control : WHO position statement". Geneva: World Health Organization.
- ↑ Bouwman, H. (2004), "South Africa and the Stockholm Convention on Persistent Organic Pollutants", Sth. Afr. J. Sci., 100 (7/8): 323–28
- ↑ Porta M.; Zumeta E (2002). "Implementing the Stockholm treaty on POPs [Editorial]" (PDF). Occupational & Environmental Medicine. 59: 651–652. DOI:10.1136/oem.59.10.651. PMC 1740221. PMID 12356922.
- ↑ Godduhn, Anna; Duffy, Lawrence K. (august 2003). "Multi-generation health risks of persistent organic pollution in the far north: use of the precautionary approach in the Stockholm Convention". Environmental Science and Policy. 6 (4): 341–353.
- ↑ Thanh Wang, Yawei Wang, Chunyang Liao, Yaqi Cai and Guibin Jiang. "Perspectives on the Inclusion of Perfluorooctane Sulfonate into the Stockholm Convention on Persistent Organic Pollutants." State Key Laboratory of Environmental Chemistry and Ecotoxicology, Research Center for Eco-Environmental Sciences, Chinese Academy of Sciences, Beijing: Environ. Sci. Technol., 2009, 43 (14), pp 5171–5175. DOI: 10.1021/es900464a.