Stockholmi konventsioon

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Stockholmi konventsioon (ametlikult "Püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsioon"; inglise Stockholm Convention on Persistent Organic Pollutants) on rahvusvaheline keskkonnaalane kokkulepe, mis allkirjastati 2001. aastal ja jõustus 2004. aasta mais. Selle eesmärk oli elimineerida või piirata püsivate orgaaniliste saasteainete (lühend POP) tootmist ja kasutust.

██ Stockholmi konventsioonile alla kirjutanud riigid 2016. aasta seisuga

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1995. aastal otsustas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Keskkonnaprogramm (ingliskeelne lühend UNEP), et POP-idele tuleb globaalselt tähelepanu pöörata. POP-id on keemilised ained keskkonnas, mis bioakumuleeruvad toiduvõrgustikus ning tekitavad ohu inimeste tervisele ja ka keskkonnale.

Seejärel koostasid Valitsustevaheline kemikaaliohutuse foorum (IFCS) ja Rahvusvaheline kemikaaliohutuse programm (IPCS) hinnangu 12 ohtlikuma kemikaali kohta, mis on tuntud inglise keeles kui the dirty dozen.

INC kogunes juunist 1998 detsembrini 2000 viis korda, et konventsioon välja töötada. Delegaadid võtsid Stockholmi konventsiooni vastu täievoliliste esindajate konverentsil, mis kutsuti kokku 22.–23. mail 2001 Stockholmis.

Konventsiooni läbirääkimised viidi lõpule 23. mail 2001 Stockholmis. Konventsioon jõustus 17. mail 2004. Allkirjastajad nõustusid keelustama üheksa kemikaali kaheteistkümnest, piirama DDT (diklorodifenüültrikloroetaani) kasutust malaaria ohjeldamiseks ning kärpima tahtmatut dioksiinide ja furaanide produktsiooni.

Konventsiooni osapooled nõustusid protsessiga, mis võimaldab püsivaid mürgiseid komplekse vajadusel konventsiooni nimekirja lisada, juhul kui need vastavad teatud kriteeriumitele, nagu keskkonnas püsivuse ohtudele. Esimene partii uusi kemikaale, mis konventsiooni nimekirja lisandus, jõustati konverentsil Genfis 8. mail 2009.

2017. aasta aprilli seisuga on Stockholmi konventsioonil 181 osapoolt (180 riiki ja Euroopa Liit). Märkimisväärsed riigid, kes ei ole konventsiooni ratifitseerinud, on näiteks Ameerika Ühendriigid, Iisrael, Malaisia, ja Itaalia.[1]

Sätete kokkuvõte[muuda | muuda lähteteksti]

Konventsiooni peamised elemendid hõlmavad nõuet, et arenenud riigid annaksid uusi ja täiendavaid rahalisi vahendeid ning meetmeid tahtlikult toodetud POP-ide tootmise ja kasutamise lõpetamiseks, tahtmatult toodetud POP-ide kõrvaldamiseks, kui see on võimalik, ning korraldada ja kõrvaldada POP-jäätmed keskkonnasäästlikul viisil. Kogu Stockholmi konventsioonis on ette nähtud ettevaatusabinõud, kus on konkreetsed viited preambulile, eesmärgile ja uute püsivate orgaaniliste saasteainete määratlemisele.

Püsivate orgaaniliste saasteainete hindamise komitee (POPRC)[muuda | muuda lähteteksti]

Konventsiooni vastuvõtmisel sätestati kord täiendavateks POP-ide kindlaksmääramiseks ja kriteeriumid, mida tuleb arvesse võtta seda tehes. 2.–6. mail 2005 Uruguays Punta del Estes peetud konventsiooniosaliste konverentsi (COP1) esimesel koosolekul loodi POPRC (Püsivate orgaaniliste saasteainete hindamise komitee), et kaaluda täiendavate kandidaatide väljavalimist Stockholmi konventsiooni alla kuuluvaks.

Komiteesse kuulub 31 eksperti, kelle nimetasid ametisse osavõtjad viiest ÜRO piirkondlikust rühmitusest. Komitee hindab kemikaale kolmes etapis. Kõigepealt kontrollib komitee, kas aine vastab konventsiooni lisas D sätestatud POP-i sõeluuringukriteeriumidele, mis on seotud püsivuse, bioakumuleerumise, pikavahemaa keskkonnatranspordi potentsiaaliga (LRET) ja kahjulike mõjudega. Kui aine vastab nendele nõuetele, koostab komitee seejärel lisa E kohase riskiprofiili, et hinnata, kas aine võib oma LRET-i tulemusena põhjustada märkimisväärset kahjulikku mõju inimeste tervisele ja / või keskkonnale ning seetõttu nõuab ülemaailmset tegevust. Lõpuks, kui POPRC leiab, et ülemaailmne tegevus on õigustatud, arendab ta vastavalt lisale F välja riskijuhtimise protsessi hindamise, mis kajastab võimalike kontrollimeetmetega seotud sotsiaalmajanduslikke kaalutlusi. Selle põhjal soovitab POPRC COP-le lisada vastav aine ühte või mitmesse konventsiooni lisasse. POPRC on alates selle loomisest igal aastal Genfis kokku tulnud.

Stockholmi konventsiooni püsivate orgaaniliste saasteainete hindamise komitee seitsmes kohtumine (POPRC-7) toimus 10.–14. oktoobril 2011 Genfis, POPRC-8 toimus 15.–19. oktoobril 2012 Genfis, POPRC-9 toimus 14.–18. oktoobril 2013 Roomas, POPRC-10 toimus 26.-30. oktoobril 2014 Roomas, POPRC-11 toimus 19.–23. oktoobril 2015 Roomas ja POPRC-12 toimus 19.–23. septembril 2016 samuti Roomas.

Ainete loend[muuda | muuda lähteteksti]

Algselt oli 12 kemikaali kolmes kategoorias. Kaks kemikaali, heksaklorobenseen ja polüklooritud bifenüülid, olid kategooriates A ja C.[2]

Lisa Nimetus CAS number Erandid
A. Kõrvaldamine Aldriin 309-00-2 Tootmine puudub
Kasutus kohaliku ektoparasitsiidi ja putukamürgina
A. Kõrvaldamine Klordaan 57-74-9 Tootmine registreeritud osalistele
Kasutus kohalike ektoparasitsiidi, putukamürgi, termitisiidi (k.a. hoonetes, paisudes ja teedel) ning lisandina vineeri liimis
A. Kõrvaldamine Dieldriin 60-57-1 Tootmine puudub
Kasutus põllumajanduses
A. Kõrvaldamine Endriin 72-20-8 Puudub
A. Kõrvaldamine Heptakloor 76-44-8 Tootmine puudub
Kasutus termititsiidina (k.a. majade struktuuris ja maa all), orgaanilises ravis, maa-alustes kaabliühenduskarpides
A. Kõrvaldamine Heksaklorobenseen 118-74-1 Tootmine registreeritud osapooltele
Kasutus keemilise vahesaaduse ja lahustina pestitsiitide jaoks
A. Kõrvaldamine Mireks 2385-85-5 Tootmine registreeritud osapooltele
Kasutus termitsiidina
A. Kõrvaldamine Toksafeen 8001-35-2 Puudub
A. Kõrvaldamine Polüklooritud bifenüülid (PCBs) erinevad Tootmine puudub

Kasutusus kooskõlas lisa A II osaga 

B. Piirangud DDT 50-29-3 Nakkushaigusesiirdaja kontroll kooskõlas lisa B II osaga
Tootmine ja kasutamine dikofooli ja teiste ainete tootmisel vahesaadusena
C. Juhuslik tootmine Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid erinevad  Puudub
C. Juhuslik tootmine Polüklooritud bifenüülid (PCB) erinevad  Puudub
C. Juhuslik tootmine Heksaklorobenseen 118-74-1  Puudub
Lisatud neljandal konventsiooniosaliste konverentsil, mai 2009
Need muudatused jõustusid 26. augustil 2010, välja arvatud riikidele, kes esitasid teate kooskõlas sätetega artiklis 22.[3]
Lisa Nimetus CAS number Erandid
A. Kõrvaldamine Alfa-heksaklorotsükloheksaan 319-84-6 Puudub
A. Kõrvaldamine Beeta-heksaklorotsükloheksaan 319-85-7 Puudub
A. Kõrvaldamine Kloordekoon 143-50-0 Puudub
A. Kõrvaldamine Heksabromobifenüül 36355-01-8 Puudub
A. Kõrvaldamine Heksabromodifüneeleeter
ja heptabromodifenüüleeter
erinevad Tootmine puudub
Kasutus vastavate ainete taaskasutamine
A. Kõrvaldamine Lindaan (gamma-hexachlorocyclohexane ) 58-89-9 Tootmine puudub
Kasutus Human health pharmaceutical for control of head lice and scabies as second line treatment
A. Kõrvaldamine & C. Juhuslik tootmine Pentaklorobenseen 608-93-5 Puudub
A. Kõrvaldamine Tetrabromodifenüüleeter
ja pentabromodifenüüleeter
erinevad Tootmine puudub
Kasutus vastavate ainete taaskasutamine
B. Piirangud Perfluorooktaansulfoonhape (PFO-d), selle soolad ja perfluorooktaansulfonüülfluoriid (PFOSF) erinevad Tootmine lubadega kasutajatele
Kasutamine erinevad kasutajad, täpsustatud lisa B III osas
Lisatud viiendal konventsiooniosaliste konverentsil, mai 2011
Lisa Nimetus CAS number Erandid
A. Kõrvaldamine Endosulfaan 115-29-7
959-98-8
33213-65-9
Tootmine vastavalt konkreetsete erandite registris
Kasutus Põllukahjuritevastased ühendid vastavalt sätetele lisa A VI osas
Lisatud kuuendal konventsiooniosaliste konverentsil, aprill-mai 2013
Need muudatused jõustusid 26. novembril 2014, välja arvatud riikidele, kes esitasid teate kooskõlas sätetega artiklis 22.[4]
Lisa Nimetus CAS number Erandid
A. Kõrvaldamine Heksabromotsüklododekaan 25637-99-4
3194-55-6
134237-50-6
134237-51-7
134237-52-8
Tootmine vastavalt konkreetsete erandite registris
Kasutus Paisuv polüstürool ning eksdrudeeritud polüstürool hoonetes vastavalt sätetele lisas A.[5]
Lisatud seitsmendal konventsiooniosaliste konverentsil (osaliste kolmekordne konverents), mai 2015[6][7]
Lisa Nimetus CAS number Erandid
A. Kõrvaldamine Heksaklorobutadieen 87-68-3 Puudub
A. Kõrvaldamine Polüklooritud naftaleenid Vahetoodangud polüfluoritud naftaleenide tootmisel, k.a. oktafluoronaftaleen
A. Kõrvaldamine Pentaklorofenool ning selle soolad ja estrid Tootmine: vastavalt sätetele lisa A VIII osas

Kasutus: elektripostid vastavalt sätetele lisa A VIII osas

Lisadesse A, B, C uute kemikaalide lisamise ettepanek[muuda | muuda lähteteksti]

POPRC-7 kohtumisel tehti ettepanek kolme kemikaali lisamisele konventsiooni lisadesse A, B ja/või C: klooritud naftaleenid (Cn), heksaklorobutadieen (HCBD) ning pentaklorofenool (PCP), k.a. nende soolad ja estrid. Ettepanek on POPRC esimene etapp ainete hindamisel ning nõuab POPRC hinnangut, kas pakutud kemikaal rahuldab konventsiooni lisas D väljatoodud kriteeriumeid. Kriteeriumid pakutud kemikaali edasi iimiseks riskiprofiili ettevalmistamise etappi on seotud püsivuse, -, pikavahemaa keskkonnatranspordi potentsiaali (LRET) ning kahjulike mõjudega.

POPRC-8 kohtumisel tehti ettepanek heksabromotsüklododekaani lisamine lisasse A, eranditena paisuv polüstürool ning eksdrudeeritud polüstürool tootmise ja kasutamise eesmärgil hoonetes. Ettepanek võeti vastu kuuendal COP-l, mis toimus 28. aprillist 10. maini 2013.[8][9]

POPRC-9 kohtumisel tehti ettepanek di-, tri-, tetra-, penta-, heksa-, hepta- ja oktaklooritud naftaleenide ning heksaklorobutadieenide lisamise lisadesse A ja C. Sellega seati üles ka tulevane töö pentaklorofenooli, selle soolade ja estrite, dekabromodifenüüleetri, perfluorooktaansulfoonhappe, selle soolade, ning perfluorooktaansulfonüülkloriidi kohta.[10]

Vastuolud[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi mõned kriitikud väidavad, et malaariasse hukkunute arvu eest vastutab jätkuvalt Stockholmi konventsioon, siis reaalsuses lubatakse spetsiifiliselt rahvatervise eesmärgil DDT kasutust sääskede ehk nakkusesiirutajate vastu.[11][12][13][14] Kasutades putukavõrke, on võimalik vältida suurt DDT tarbimist. Kuni täidetakse kindlaid ohutusnõudeid, näiteks DDT kasutamise vältimine siseruumides, seni oleks võimalik regulaarne DDT kasutamine.[15] Arengumaa perspektiivist, puudujääk POP-ide andmetest ja informatsioonist allikate, heidete ja keskkonnasaaste tasemete kohta takistab läbirääkimisi kindlate ühendite üle ja viitab tugevatele uuringute vajadustele.[16][17]

Vastuolud olid ka kindlad POPid (mis on järjepidevalt aktiivsed, eriti arktilises elustikus), mida mainiti Stockholmi konventsioonis, aga need ei olnud osa 12 POP-ist, näiteks perfluorooktaansulfoonid (PFO).[18] PFO-del on mitmeid praktilisi kasutusalasid, näiteks plekitõrjevahendina, kuid PFOdel on palju omadusi, mis on resistentsed keskkonnakahjustustele ning seetõttu võivad olla ohtlikud. PFO-d võivad olla toksilised ning põhjustada loodete surma, vähendada ohtlikult kehamassi ja tekitada kahjustusi närvisüsteemis. Ühendite majanduslik ja poliitiline mõju erinevates riikides ja ärivaldkondades teeb Stockholmi konventsiooni vastuoluliseks teemaks.[19]

Seotud konventsioonid ja käimasolevad läbirääkimised seoses saastusega[muuda | muuda lähteteksti]

Rotterdami konventsioon

Piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioon (CLRTAP)

Baseli konventsioon

Käimasolevad läbirääkimised[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. REGULATION (EC) No 850/2004 OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL of 29 April 2004 on persistent organic pollutants and amending Directive 79/117/EEC
  2. Stockholmi konventsiooni sekretariaat. "Measures to reduce or eliminate POPs" (PDF). Geneva. 
  3. Report of the Conference of the Parties of the Stockholm Convention on Persistent Organic Pollutants on the work of its fourth meeting, http://chm.pops.int/TheConvention/ConferenceoftheParties/ReportsandDecisions/tabid/208/ctl/Download/mid/10388/Default.aspx?id=41&ObjID=7047 .
  4. http://treaties.un.org/doc/Publication/CN/2013/CN.934.2013-Eng.pdf
  5. http://chm.pops.int/TheConvention/ConferenceoftheParties/ReportsandDecisions/tabid/208/ctl/Download/mid/10388/Default.aspx?id=65&ObjID=17078
  6. Baseli, Rotterdami ja Stockholmi konventsioonide sekretariaat: Countries move forward on important issues for sustainable management of chemicals and waste, Press release 16 May 2015.
  7. ChemicalWatch, Emma Chynoweth: Three substances banned under POPs convention, 18. mai 2015.
  8. POPRC-8 ettepanek
  9. POPRC-8 ettepaneku vastuvõtmine
  10. POPRC-9 dokumendid
  11. Curtis, C. F., Should the use of DDT be revived for malaria vector control?, PMID 12596442 .
  12. 10 Things You Need to Know about DDT Use under The Stockholm Convention, http://www.chem.unep.ch/DDT/documents/WHO_10thingsonDDT.pdf .
  13. Bouwman, H., Handbook of Environmental Chemistry. Vol. 3O: Persistent Organic Pollutants, http://192.129.24.144/licensed_materials/0698/bibs/3003o/3003o0297.htm .
  14. Ashley K. Martin, The Regulation of DDT: A Choice Between Evils, http://law.vanderbilt.edu/publications/journal-of-transnational-law/archives/volume-41-number-2/download.aspx?id=3086 
  15. World Health Organization. Global Malaria Programme (2011). "The use of DDT in malaria vector control : WHO position statement". Geneva: World Health Organization. 
  16. Bouwman, H., South Africa and the Stockholm Convention on Persistent Organic Pollutants 
  17. Porta M.; Zumeta E (2002). "Implementing the Stockholm treaty on POPs [Editorial]" (PDF). Occupational & Environmental Medicine 59: 651–652. PMC 1740221. PMID 12356922. doi:10.1136/oem.59.10.651. 
  18. Godduhn, Anna; Duffy, Lawrence K. (August 2003). "Multi-generation health risks of persistent organic pollution in the far north: use of the precautionary approach in the Stockholm Convention". Environmental Science and Policy 6 (4): 341–353. 
  19. Thanh Wang, Yawei Wang, Chunyang Liao, Yaqi Cai and Guibin Jiang. "Perspectives on the Inclusion of Perfluorooctane Sulfonate into the Stockholm Convention on Persistent Organic Pollutants." State Key Laboratory of Environmental Chemistry and Ecotoxicology, Research Center for Eco-Environmental Sciences, Chinese Academy of Sciences, Beijing: Environ. Sci. Technol., 2009, 43 (14), pp 5171–5175. DOI: 10.1021/es900464a.