Stauroteek

Fieschi Morgani stauroteek. Libistatava kaanega kastikese sees on ristikujuline nišš reliikvia jaoks

Louvre'is asuv paneelikujuline stauroteek, pildil eest nihutatud kaanega, nii et näha on reliikvia jaoks tehtud süvend

Staveloti triptühhon

Stauroteek (kreeka sõnadest σταυρός stauros 'rist' ja θήκη theke 'kast', 'mahuti') on relikviaar, millesse oli paigutatud usklikele austamiseks Kristuse risti (tõelise risti) reliikvia.

Õigeusu ikoonide alase terminoloogia kontekstis, eriti venekeelses terminoloogias tähendab stauroteek (ставротека) ikooni, mille sisse ristikujulisse nišši paigutatakse eraldi rist.

Kirjeldus

See relikviaaritüüp on Bütsantsi algupäraga ning suur osa kunstimuuseumides või kirikutes asuvaid stauroteeke on valmistatud Bütsantsis, kuid juba varakeskajal jõudis risti reliikviaid, sageli keiserlike kingitustena Bütsantsist, Lääne-Euroopasse ja leidub ka sealsete meistrite tehtud stauroteeke, näiteks tiibaltarikujuline Staveloti triptühhon.

Stauroteek võis olla kastikujuline (näiteks Metropolitani Kunstimuuseumis asuv Fieschi Morgani stauroteek) või paneelikujuline (näiteks Limburgi toomkirikus asuv stauroteek), aga sageli anti sellele risti kuju.

Teiste tuntumate Bütsantsi stauroteekide hulka lisaks eelpoolnimetatutele kuuluvad Mettlachi stauroteek, Esztergomi stauroteek, Cortona stauroteek, Praha stauroteek, kardinal Bessarioni stauroteek. Kunagistest Bütsantsi stauroteekidest Lääne-Euroopa meistrite poolt osaliselt ümber tehtud ja täiendatud relikviaaride näited on Louvre'is asuv stauroteek ja Staveloti triptühhon.