Statsionaarse seisundi teooria
Statsionaarse seisundi teooria, ka statsionaarse Universumi mudel (inglise keeles steady-state model) on Suure Paugu teooriale alternatiivne kosmoloogiline mudel.
Statsionaarse seisundi mudelis jääb aine tihedus paisuvas Universumis muutumatuks aine pideva juurdetekkimise tõttu, järgides seega täielikku kosmoloogilist printsiipi, mis nõuab vaadeldavas Universumis ruumilise homogeensuse kõrval ka ajalist homogeensust.
Statsionaarse seisundi kosmoloogia teemal avaldasid 1948. aastal mõjukad artiklid Hermann Bondi, Thomas Gold ja Fred Hoyle.[1][2]
1940. aastatest 1960. aastateni jagunes astrofüüsika kogukond Suure Paugu teooria pooldajate ja statsionaarse seisundi teooria pooldajate vahel. Tänapäeval enamik kosmolooge, astrofüüsikuid ja astronoome eitavad statsionaarse seisundi mudelit.[3] Vaatluslikud tõendid viitavad kuumale Suure Paugu kosmoloogiale Universumi lõpliku vanusega, mida statsionaarse seisundi mudel ei ennusta.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Bondi, Hermann; Gold, Thomas (1948). "The Steady-State Theory of the Expanding Universe". Monthly Notices of the Royal Astronomical Society. 108 (3): 252. Bibcode:1948MNRAS.108..252B. doi:10.1093/mnras/108.3.252
- ↑ Hoyle, Fred (1948). "A New Model for the Expanding Universe". Monthly Notices of the Royal Astronomical Society. 108 (5): 372. Bibcode:1948MNRAS.108..372H. doi:10.1093/mnras/108.5.372
- ↑ Kragh, Helge (1999). Cosmology and Controversy: The Historical Development of Two Theories of the Universe. Princeton University Press. ISBN 978-0-691-02623-7