Stams

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Vapp
Stamsi klooster

Stams on vald (Gemeinde) Imsti ringkonnas Austria Tirooli liidumaal, 672 m kõrgusel merepinnast. Valla pindala on 33,56 km², 1. jaanuaril 2016 elas seal 1403 inimest. Vald on peamiselt tuntud 1273. aastal krahv Meinhard II ja tema naise poolt asutatud Stamsi tsistertslaste kloostri (Stift Stams) poolest.

Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Stams paikneb Inni jõe lõunakaldal umbes 18,5 km Imstist idas, 7 km Telfsist läänes ja 46 km liidumaa pealinnast Innsbruckist läänes. Stamsi külas on 1300 elanikku, kes elavad erinevates külaosades - Thannrain, Windfang, Staudach, Haslach, Maehmoos ja Hauland.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Arheoloogilised leiud näitavad kiriku olemasolu juba 700. aasta paiku. Kohta Stammes Baieri hertsogkonnas on esmakordselt mainitud 1063. aasta ürikus, kui sellest sai Tirooli krahvide valdus.

Meinhardiinist Görzi krahv Meinhard II, Tirooli valitseja aastast 1271, rajas koos oma naise, Hohenstaufenist Saksamaa kuninga Konrad IV lese Baieri Elisabethiga omandilise kloostri. Esimesed tsistertslastest mungad tulid Švaabimaalt Kaisheimist, mis ise oli Morimondi kloostri filiaal; nad läänistasid lisamõisu Silzis, Meranos ja Malsis ning arenesid peagi piirkonna vaimulikuks keskuseks. Sellest sai matmispaik mitte ainult krahv Meinhardile ja tema naisele, vaid ka tema pojale, hertsog Heinrichile, Habsburgist Austria hertsogile Friedrich IV-le ja tema naisele Braunschweigi Annale, nende pojale Austria ertshertsogile Sigismundile ja selle naisele Eleonorele, samuti keiser Maximilian I teisele naisele Bianca Maria Sforzale.

16. sajandil lagundasid Reformatsioon ja Saksa talurahvasõda mungakogukonna. 1552. aasta mässus keiser Karl V vastu rööviti territooriumi Saksimaa kuurvürsti Moritza vägede poolt; isegi Moritza venna Severini haud purustati. Klooster ehitati suuresti selle tänapäevasel barokkstiilis kujul ümber 17. sajandi algusest alates, sealhulgas Wessobrunneri koolkonnast Franz Xaver Feuchtmayeri stukk.

Stamsi klooster kaotati ajutiselt 1807. aastal Baieri kuninga Maximilian I Josephi käsul, kes oli Tirooli maad saanud 1805. aasta Pressburgi rahuga, kuid taastati, kui Stams tagastati 1816. aastal Austria keisririigile. Taaskaotatuna Natsi-Saksamaa võimude poolt pärast Austria anšlussi 1938. aastal, taasasustati see pärast Teise maailmasõja lõppu tsistertslastest munkade poolt, kes rajasid mitu haridusasutust, sealhulgas Skigymnasium Stams (Stamsi suusakool), Kirchliche Pädagogische Hochschule – Edith Stein pedagoogikakool, ja Meinhardinum gümnaasium. Kloostrikirik ülendati paavst Johannes Paulus II poolt 1984. aastal tasemele Basilica minor.

Pildigalerii[muuda | muuda lähteteksti]

Sõpruslinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]