St John's Wood
St John's Wood on linnaosa Suur-Londoni loodeosas Westminsteris Regent's Parkist vahetult loodes, Charing Crossist 4 km loodes.
See on väga jõukas rajoon, mille sihtnumber NW8 oli ajakirja Forbes andmetel keskmise elamu müügihinna poolest 2007. aastal Londonis 5. kohal.[1] 2013. aastaks olid St John's Woodi majade hinnad jõudnud erakordsele tasemele. Peatänaval Avenue Roadil oli müüa üle kümne villa. Kõige kallima eest küsiti 65 miljonit naela, kõige odavama eest 15 miljonit. Teiste hinnad olid 25 miljoni kandis.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Kunagi oli see osa Middlesexi metsast, keskajal kuulus see hospitaliitidele[2] ehk Jeruusalemma Püha Johannese ordule, kelle järgi koht on ka nime saanud. Nad võtsid 1323 üle templirüütlite maa. Pärast ordude kaotamist sai St John's Woodist kroonimaa. Henry VIII rajas kuningliku jahipidamismaa Royal Hunting Grounds (tuntud kui Marylebone Park), millest põhja pool oli St John’s Wood. Ala jäi kroonimaaks 1688. aastani, välja arvatud lühikesed perioodid Mary I Tudori ja Cromwelli protektoraadi ajal, mil langetati enamik puid. Kuni 18. sajandi lõpuni jäi piirkond põllumajanduslikku kasutusse. Suurema osa maast omandasid 1732 Eyre'id, ainult Barrow Hilli ümbrus jäi Portlandi mõisale. Piki Edgware Roadi asetsenud väiksema mõisa omandas 1574 John Lyon, kes pärandas selle enda asutatud Harrow' koolile, et too hoiaks Londoni ja Harrow' vahelised teed korras.[3]
St John's Woodi elamurajooni hakati välja arendama 19. sajandi alguses. See oli Londoni ja kogu maailma esimene eeslinn, kus oli põhiliselt madaltihe villadest koosnev hoonestus. 19. sajandini oli Londonis isegi kallites rajoonides tavaline ridamajadest koosnev hoonestus. St John's Wood sai populaarseks pärast Lord's Cricket Groundi ning tänavatäite hilises iseloomustasid George'ide ajastu stiilis villade ehitamist. 1880ndate lõpus ja 1890ndatel ehitatud raudteed vähendasid mõnevõrra piirkonna populaarsust, samuti ohustasid selle respektaablust luksusbordellid ja majad, kus rikkad mehed pidasid oma armukesi, kuid sajandivahetuseks oli St John's Wood jälle üks Londoni nõutumaid eeslinnu. Viktoriaanlikul ja Edwardi ajastul tõmbas piirkond ligi radikaalseid intellektuaale, sealhulgas välismaalt, kunstnikke ja kirjanikke, näiteks George Eliot ja Edwin Landseer, uusrikkaid ja kõrgkeskklassi esindajad. St John's Wood oli populaarne jõukate juutide seas. Linnaosale oli iseloomulik mitmekesine arhitektuur ja laiad, kolmerealised tänavad. Soodne oli lähedus Londoni kesklinnale.[4]
Mõned St John's Woodi lihtsamate majadega osad ehitati 20. sajandil ümber kõrgema tihedusega aladeks, kuid praegugi on tegemist väga nõutud rajooni ja Londoni ühe kallima piirkonnaga.[5] Intellektuaalid on hakanud St John's Woodile eelistama Hampsteadi, kunsti- ja moeinimesed on linnaosale truuks jäänud. Seal elavad Paul McCartney, Andrew Fletcher ja Kate Moss. See on ka juutide ja ameeriklaste populaarne elurajoon.
Tuntud kohad ja elanikud[muuda | muuda lähteteksti]
St John's Wood ei ole populaarne turistide sihtkoht.
St John's Woodis asub maailma tuntuim kriketiväljak Lord's Cricket Ground, mis on kriketiklubide Middlesex County Cricket Club ja Marylebone Cricket Club koduväljak ning rahvusvahelise kriketiorganisatsiooni International Cricket Council algne asukoht. Kuulus on ka sealne helisalvestusstuudio Abbey Road Studios ning tänav nimega Abbey Road, kus ansambel The Beatles tegi salvestisi, mille seas on album "Abbey Road", mille kaanel on kujutatud ansambli liikmeid Abbey Roadil praeguseks maailma jalakäijate ülekäigurada ületamas. Lindistamas on seal käinud ka näiteks Pink Floyd, Oasis ja Travis. Paul McCartneyl on 1960ndatest saadik selles rajoonis kinnisvara ning teda nähti sageli St John's Wood High Streetil kõndimas.[6][7]
St John's Woodis sündis ja elas lapsena filosoof Alfred Ayer, samuti kokk Clarissa Dickson Wright, kelle endisesse majja hiljem kolis modell Kate Moss.[8] St John's Woodis sündis näitleja Damian Lewis. Ansambel Rolling Stones mainis seda laulus "Play With Fire". St John's Woodis sündisid ka lavastaja Jonathan Miller ja lendur Douglas Bader.
Ratsaväeüksus The King's Troop, Royal Horse Artillery paiknes varem baasis St John's Wood Barracks. 6. veebruaril 2012 viidi rügement üle Woolwichi. Kasarmud lammutatakse ning nende asemele ehitatakse elamud.[9]
Märkused[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ In Pictures: London's Most Expensive Postcodes, forbes.com.
- ↑ The St. John's Wood Society. St John’s Wood History. Vaadatud 13.5.2014.
- ↑ "St John's Woodi ajalugu". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. august 2011. Vaadatud 13. mail 2014.
- ↑ Ben Rogers. A. J. Ayer: A Life, ptk 1. Veebiversioon.
- ↑ U.K.'s Most Expensive Postcodes, forbes.com, 12. detsember 2007, vaadatud 13.5.2012.
- ↑ Fusion Advertising & Design. Area Guide to St John's Wood – Property guide to St John's Wood, ludlowthompson.com, vaadatud 13.5.2014
- ↑ Nadia Mendoza, Alanah Eriksen. Paul McCartney and Nancy Shevell wedding: Kate Moss and Ronnie Wood last to leave, dailymail.co.uk, 10, oktoober 2011, vaadatud 13.5.2014
- ↑ Siobhan Mcfadyen. Inside the home Kate Moss can't sell: What's putting buyers off – the flooding? Location? Or is it the jungle-themed living room?, dailymail.co.uk, 3. juuni 2011, vaadatud 13.5.2014.
- ↑ Ross Lydall. Final salute: St John's Wood bids farewell to the King's Troop after two centuries – UK – News, thisislondon.co.uk, 6. veebruar 2012, vaadatud 13. mail 2014.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: St John's Wood |