Square Kilometre Array

Allikas: Vikipeedia

Square Kilometre Array observatoorium on rahvusvaheline projekt maailma suurima raadioteleskoobi ehitamiseks. Projekti nimi vastab esialgsele kavale luua raadioteleskoop, mille kogu vastuvõtuala pindala on üks ruutkilomeeter.

Teleskoopi hakati kavandama 1990. aastail. Projekti peakorter asus 2011. aastast Manchesteri Ülikoolis Inglismaal.[1] Märtsis 2019 asutati Roomas Square Kilometre Array Observatoorium (SKAO), konsortsiumis osalesid Austraalia, Hiina, Itaalia, Holland, Portugal, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Ühendkuningriik. Novembris 2020 töötas juba neli raadioobservatooriumi, mis moodustavad SKA tuumiku: MeerKAT ja Hydrogen Epoch of Reionization Array (HERA) Lõuna-Aafrika Vabariigis, Australian SKA Pathfinder (ASKAP) ning Murchison Widefield Array (MWA) Lääne-Austraalias.

Konsortsiumis oli 2021. aastal 14 osalist:

  • Austraalia
  • Kanada
  • Hiina
  • Prantsusmaa
  • Saksamaa
  • India
  • Itaalia
  • Portugal
  • Lõuna-Aafrika
  • Hispaania
  • Rootsi
  • Šveits
  • Holland
  • Inglismaa

Täiemahulise Square_Kilometre_Array rajamine algas 5. detsembril 2022 Austraalias ja Lõuna-Aafrikas. Lääne-Austraaliasse rajatakse SKA-Low: 131 072 antenniga võrk 74-kilomeetrise läbimõõduga maa-alale. Austraalia osa keskne observatoorium on Murchison Radio-astronomy Observatory Lääne-Austraalia osariigis. Lõuna-Aafrikasse rajatakse SKA-Mid – 197 paraboolantenniga observatoorium. Lõuna-Aafrika osa projektis tagab vastuvõtuantennide baasi rohkem kui 3000 km, mis tagab teleskoobi suure nurklahutuse.

2023. aastal loodetakse valmis saada 10% kogu kogumisalast (SKA1), mis töötab dipoolantennidega sagedusalas 50–350 MHz ja umbes 200 paraboolantenniga sagedusalas 350 MHz – 14 GHz. Kogu kavandatud vastuvõtusüsteem peaks valmima 2030. aastaks.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]