Spilve lennujaam

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Spilve lennujaam
Spilves lidosta
Abandoned Spilve aerodrome.jpg
Lennujaama endine peahoone
IATA: puudub – ICAO: EVRS
Üldandmed
Tüüp Avalik
Valdaja Sihtasutus "Lidlauks Spilve"
Üldkõrgus 1,6 m
Koordinaadid 56° 59′ 31″ N, 24° 4′ 28″ E
Kaart
Spilve lennujaam (Läti)
Spilve lennujaam
Lennurajad
Suund Pikkus Laius Kate
14/32 1000 m 23 m asfalt

Spilve lennujaam oli kuni Riia lennujaama rajamiseni peamine Riia lennujaam. Tänapäeval on see lennujaamana oma tähtsuse kaotanud, sealset lennuvälja võib kasutada vaid päevasel ajal ja hea nähtavusega. Lennujaam asub Riias Spilve asumis.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Spilve lennujaam sai alguse Esimese maailmasõja ajal, mil sealsed niidud võeti kasutusele aerodroomina. Pärast sõda otsustati Jāzeps Baško initsiatiivil sinna tsiviillennuväli ehitata. Selleks otstarbeks eraldati 51 hektarit maad Riia-Bolderaja raudtee kõrval. Aastal 1928 sai sellest rahvusvaheline lennujaam, seda hakkasid läbima firma "Deruluft" lennukid, mis kurseerisid Berliini, Tallinna, Leningradi ja Moskva vahel. Aastal 1932 alustas LOT lende liinil Helsingi-Tallinn-Riia-Vilnius-Varssavi-Lviv-Bukarest-Sofia-Saloniki-Ateena.[1] Hiljem alustas Aeroflot Moskva ja Stockholmi vaheliste lendudega, mis peatusid samuti Spilves. Aastal 1936 "Deruluft" likvideeriti ja Helsingi lende alustas kompanii Lufthansa. Aastal 1937 alustati lende Liepājasse.

Riia lennujaama lennuliiklus[2]
Aasta Reisijaid Posti, kg Kaupu, kg
1928 267 1999 2080
1929 355 1479 1946
1930 402 2901 3221
1931 387 5707 10881
1932 644 1743 1306
1933 1561 1667 1507
1934 2805 3777 2613
1935 3734 2958 3523
1936 3800 2562 2823
1937 4149 4332 4884

Peale Läti annekteerimist sulgesid nõukogude võimud algul kõik liinid, kuid hiljem taastati liiklus Tallinna, Leningradi ja Moskvaga. 22. juunil 1941 ründasid saksa pommitajad Spilve lennuvälja ja purustasid sealsed angaarid. Pärast Riia hõivamist taastasid saksa okupatsioonivõimud lennujaama ja käivitasid lennuliikluse Riia ning Helsingi vahel. Taas pommitati lennujaam puruks 11. oktoobril 1944.

Sõja järel oli Spilve lennujaam kasutusel vaid siseriiklikeks lendudeks. Spilve lennujaamale lisandus toona veel ka Rumbula lennuväli. Spilvest toimusid lennureisid Liepājasse, Daugavpilsi, Kaunasesse, Tallinnasse ja Moskvasse. Kasutusel olid lennukid Li-2, aastast 1959 ka Jak-12, An-2, Il-14.[3]

Riia lennujaam valmis aastal 1973 vahetamaks välja ajale jalgu jäänud Spilve lennujaama. Viimast kasutati siseriiklikeks lendudeks siiski veel aastani 1986. Tol ajal kasutati lennujaama ka lennundusõpilaste õppelendudeks.

Aastast 1990 on lennujaam kasutusel eralendudeks, ka harrastatakse seal langevarjuhüppeid. Lennujaama hoonet rendib SIA "Baltijas projektu birojs".

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Jau 75 gadus tiek veikti lidojumi starp Poliju un Baltijas valstīm
  2. Latviešu konversācijas vārdnīca XVIII. sējums, 35872-77 sleja; Rīga 1938.-1939.
  3. Pēteris Jērāns (redaktors). Rīga: enciklopēdija. Rīga : Galvenā enciklopēdiju redakcija, 1988

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]