Speranski

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Speranski suguvõsa vapp
Speranski suguvõsa krahvivapp

Speranski (vene keeles Сперанский, saksa keeles Speransky) oli Venemaa vaimuliku- ja aadlisuguvõsa, mis kustus 1839. aastal.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tagasihoidlikku päritolu suguvõsa pärines Vladimiri kubermangust. Liin algab õigeusu vaimuliku Mihhail Vassiljevitšiga (1739−1801).[1] Tema poeg oli nimekas riigimees ja reformaator Mihhail Mihhailovitš Speranski (1772−1839). 1800. aasta paiku tõusis ta päriliku aadliku seisusse ja 1839. aasta 1. jaanuaril (vkj) andis keiser Nikolai I talle krahvitiitli.[2] 26. oktoobril (vkj) 1810 võeti ta Eestimaa rüütelkonna matriklisse.[3] Kuna tal meessoost pärijaid ei olnud, kustus suguvõsa tema surmaga meesliinis.

Vürst Kantakuzen krahv Speranski[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kantakuzen

Mihhail Speranski ainus tütar Jelizaveta (1799−1857) abiellus Tšernigovi tsiviilkuberneri Aleksandr Aleksejevitš Frolov-Bagrejeviga (1783−1845). Nende tütar Maria (1826−1887) naitus vürst Rodion Nikolajevitš Kantakuzeniga (1812−1880) ja sellest liidust sündis poeg Mihhail (1848−1894). Keisri ukaasiga lubati viimasel 1872. aastal kasutada nime ja tiitlit vürst Kantakuzen krahv Speranski.[4] Tema liin on alles tänini.[5]

Mihhail Speranski. Aleksandr Grigorjevitš Varneki maal

Suguvõsa liikmeid[muuda | muuda lähteteksti]

Speranski suguvõsa mõisavaldused[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Шилов, Денис Николаевич. Государственные деятели Российской империи. Главы высших и центральных учреждений, 1802-1917. Биобиблиографический справочнк. С.-Петербург: Буланин, 2001, lk 601.
  2. Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd XIII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 2002, lk 452.
  3. Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980), lk 107.
  4. Списки титулованным родам и лицам Российской империи. Издание департамента Герольдии Правительствующего Сената. С.-Петербургъ: Типограiя Правительствующего Сената, 1892, lk 45.
  5. Cantacuzene suguvõsa võrguküljel genealogy.euweb.cz.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 107-108.
  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 296-297 [1].
  • Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd XIII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 2002. Lk 452.
  • Списки титулованным родам и лицам Российской империи. Издание департамента Герольдии Правительствующего Сената. С.-Петербургъ: Типограiя Правительствующего Сената, 1892. Lk 45, 178-179.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]