Mine sisu juurde

Sotsiaalmeedia luure

Allikas: Vikipeedia

Sotsiaalmeedia luure (SOCMINT - social media intelligence) on meetodid ja tööriistad, mis aitavad organisatsioonidel analüüsida sotsiaalmeedia sisu, reageerida kasutajate tegevusele ja tuvastada olulisi trende. See võimaldab koguda andmeid sotsiaalmeedia platvormidelt, kasutades nii avalikke kui ka suletud allikaid ja on osa avatud allikate luurest (OSINT – open source intelligence), mis keskendub avalikult kättesaadava teabe kogumisele ja analüüsile, kuid eristub sellega, et keskendub reaalajas saadavale sisule, mida kasutajad loovad platvormidel nagu Facebook, Twitter ja Instagram.

SOCMINT kui eraldiseisev luurevaldkond hakkas kujunema 2010. aastate alguses ning sotsiaalmeedia luure mõistet kasutati esmakordselt 2012. aastal Sir David Omand, Jamie Bartlett ja Carl Miller poolt, kes rõhutasid tehnoloogia arengu olulisust ja vajadust arvestada selle uue nähtusega kaasneva uudse luurevormiga.[1] Sh on tegemist luurepere uusima liikmega OSINT, IMINT, HUMINT, SIGINT kõrval.

SOCMINT ja OSINT erinevused

[muuda | muuda lähteteksti]

Sotsiaalmeedia luure on OSINT-i kitsam ja spetsiifilisem alavaldkond, mis keskendub sotsiaalmeediaplatvormidel toimuvale. Mõlemad täiendavad teineteist ja neid saab kasutada kombineeritult, et saavutada täpsem ülevaade kogutavast infost.[2][3]

SOCMINT ja OSINT võrdlus[2][3]
Termin OSINT SOCMINT
ULATUS Hõlmab erinevaid avalikke allikaid, nagu uudised, teadusartiklid ja veebilehed. Keskendub ainult sotsiaalmeedia ja veebisuhtluse andmetele.
ANDMETÜÜBID Sisaldab mitmesuguseid andmeid, sealhulgas tekste, pilte ja videoid. Keskendub postitustele, kasutajate interaktsioonidele ja metainfole (nt asukohaandmed).
RAKENDAMINE Kasutatakse laialdaselt julgeoleku, äri ja teadustöö jaoks. Spetsialiseerub reaalajas sündmuste ning avaliku käitumise ja tunnete analüüsile.

SOCMINT olulisus ja kasutusvaldkond

[muuda | muuda lähteteksti]

Sotsiaalmeedia ajastul saab SOCMINT-i kasutada riiklikus luuretöös ainult siis, kui täidetakse kaks olulist tingimust. Esiteks peab see põhinema usaldusväärsel meetodil, mis tagab andmete kogumise, kontrollimise, analüüsimise ja kasutamise täpsuse. Teiseks tuleb kindlustada, et sellega seotud eetilisi ja moraalseid riske saab õiglaselt ja vastutustundlikult hallata.[1]

SOCMINT on kaasaegses luuretegevuses oluline, sest võimaldab reaalajas hinnata avalike sündmuste, potentsiaalsete ohtude ja kriiside kulgu. Sotsiaalmeedia jälgimise kaudu saab tuvastada ohutegureid, jälgida huviorbiidis olevate isikute tegevust ning analüüsida nende käitumist ja emotsioone võimalike sihtmärkide hindamiseks. Samuti uuritakse jagatud sisu, et selgitada välja ohuallikate meetodid ja võimekus. Suurbritannia politsei ja luureteenistused on üks nendest riikidest, kes kasutavad SOCMINT-i avaliku korra tagamisel ning kuritegevuse ja terrorismiohtude hindamisel.[4][2][1]

Eestis peab Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) sotsiaalmeedia kasutamist oluliseks vahendiks nii uute töötajate värbamisel, ennetustöö tegemisel võitlemaks internetis levivate skeemide vastu, kui ka erinevatele olukordadele reageerimisel. Facebookis liiklusinfo jagamise gruppides nagu „Liiklusinfo Tallinnas“ ja „EZ-дуны!“ jagavad kasutajad tihti videoid ja pilte ohtlikest liiklusolukordadest ning märgivad politsei kommentaaridesse, et tuvastada rikkumisi ja parandada liiklusohutust.[viide?]

SOCMINT olulisus peitub selle võimes:

  • pakkuda reaalajas teavet;
  • kogutud teabe põhjal teha paremaid otsuseid, näiteks rahvahulkade jälgimine avalikel üritustel;
  • jagada ressursse tõhusamalt;
  • kogutud andmete abil tuvastada võimalikke konflikte või rahutusi enne nende puhkemist;
  • kuritegevuse ennetuseks või tõkestamiseks;
  • kasutada klientide tagasisidet turundusstrateegiate täpsustamiseks.[4][2][3][5]
PÕHILISED KASUTUSVALDKONNAD
Õiguskaitse Poliitika Äritegevus
Võimaldab valitsustel, õiguskaitseorganitel parandada infokogumist, ennetada ja tuvastada ohte ning tõsta olukorrateadlikkust. Võimaldab uurida, kuidas sotsiaalmeedia kujundab poliitilisi arvamusi.

Näiteks 2016. aasta USA presidendivalimistel kasutasid Venemaa trollivabrikud sotsiaalmeediat, et valeinformatsioon leviks ning mõjutaks valijaid.

Aitab ettevõtetel tuvastada trende, ennustada tarbijate käitumist ja täiustada oma tooteid või teenuseid.

[2][3][6][7]

Lisaks eelmainitule on SOCMINT-i kasutatud ka ebaeetilistel eesmärkidel:

Teabe kogumise meetodid ja platvormid

[muuda | muuda lähteteksti]

SOCMINT-i valdkonnas on palju erinevaid aspekte, sealhulgas, millist teavet saab koguda ja milliseid platvorme selleks kasutada.

Esiteks on oluline mõista, et SOCMINT hõlmab kõiki sotsiaalmeedia platvorme, mitte ainult suhtlusvõrgustikke nagu Facebook ja LinkedIn. Need on vaid osa platvormidest, mida saab andmete kogumiseks kasutada. Teavet võib leida ka sellistelt platvormidelt nagu Instagram, Reddit, Pinterest, YouTube, Twitter, Xbox Live ja WordPress.[8]

Teiseks on oluline teada, millist tüüpi teavet saab sotsiaalmeediast koguda. Selle saab jagada kolmeks põhikategooriaks:

  1. Profiiliandmed: Püsiv teave konkreetse kasutaja kohta, mida saavad näha need, kes pääsevad profiilile juurde. Näiteks LinkedInis võivad need andmed sisaldada ametinimetust, praeguseid ja endisi tööandjaid, oskusi ja kontaktandmeid.
  2. Suhtlus: Kasutajad saavad sotsiaalmeedia platvormidel suhelda mitmel erineval viisil. Need tegevused võivad olla postitused, kommenteerimine, teiste inimeste sisule vastamine, piltide või videote üleslaadimine ning olemasolevale sisule reageerimine.
  3. Metaandmed: Sotsiaalmeediast leitud teave ei ole ainult tekst ja pildid. See võib sisaldada ka näiteks postituse asukohta, postitamise aega või isegi seadme tüüpi, millega pilt tehti.[8]

SOCMINT ja terrorism

[muuda | muuda lähteteksti]

SOCMINT mängib olulist rolli terrorismivastases võitluses, võimaldades ametkondadel jälgida ja analüüsida äärmuslike rühmituste sotsiaalmeedia tegevust. Näiteks pärast 2017. aasta Manchesteri rünnakut jälgiti sotsiaalmeedia platvorme, et tuvastada "libakontosid" (sockpuppets ehk Käpiknukk (Internet)), mille kaudu levis valeinformatsioon eesmärgiga suurendada hirmu ja islamofoobiat. SOCMINT-i tulemusel selgus, et islamiriigi džihadistide rühmitus kasutas sotsiaalmeedias manipuleeritud pilte, et külvata hirmu ja segadust, väites ekslikult, et lääne linnasid, nagu New York ja Pariis, ootavad ees uued rünnakud.

Terroristlikud rühmitused kasutavad aktiivselt sotsiaalmeediat nagu YouTube, Facebook ja erinevad blogid oma ideoloogiate levitamiseks, liikmete värbamiseks ja rahastuse otsimiseks. Lisaks kasutavad nad Twitterit, et kavandada rünnakuid ja jagada teavet oma liikmete vahel. Islamiriigi toetajad postitavad iga päev ligikaudu 50 000 säutsu. Selliste andmete analüüs on võtmetähtsusega äärmuslaste tuvastamisel ja alistamisel, kuna see võib anda ametivõimudele olulist teavet, näiteks terroristlike rakkude asukohtadest. Samuti aitab see paremini mõista vaenlaste ideoloogiat ja eesmärke.[3]

Väljakutsed ja riskid

[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi sotsiaalmeedialuure on tõhus tööriist, kaasneb sellega eetilisi ja seaduslikke probleeme:

  • Privaatsus: SOCMINT-i kasutamine mõjutab inimeste privaatsust ja peab seetõttu järgima rahvusvahelisi põhimõtteid, nagu seaduslikkus, vajalikkus ja proportsionaalsus. SOCMINT-i ebapiisav reguleerimine võib viia kuritarvitamiseni, näiteks teatud etniliste või usuliste rühmade sihikindla jälgimiseni.
  • Valeinformatsioon: Sotsiaalmeedia kaudu levitatav valeinformatsioon võib viia ekslike järeldusteni. Suured andmemahud, valekontod ja veebirobot ehk bot muudavad asjakohase teabe leidmise raskeks.
  • Seadusandlus: Erinevad riigid piiravad andmete kogumist erinevate seadustega. Süsteemne andmekogumine ja -töötlemine võib tõstatada privaatsusega seotud küsimusi.[1][2][5][8]

Kuigi esineb küsitavusi SOCMINT kasutamises, on selle kasutamine levinud kõikjal, kus sotsiaalmeedia infoanalüüs pakub väärtust julgeoleku, luure, kriisireguleerimise, poliitilise analüüsi või äristrateegia seisukohast.

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Omand, D., Bartlett, J., & Miller, C. (2019). Introducing social media intelligence (SOCMINT). In *Secret Intelligence* (pp. 77-94). Routledge. DOI:10.1080/02684527.2012.716965
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 OSINT Industries Team. (2024). Social Media Intelligence (SOCMINT) in Modern Investigations.
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Momi, R. (2021). SOCMINT: Social Media Intelligence a New Discipline? Grey Dynamics.
  4. ↑ 4,0 4,1 Botta, F., Moat, H. S., & Preis, T. (2015). Quantifying crowd size with mobile phone and Twitter data. *Royal Society open science*, 2(5), 150162.
  5. ↑ 5,0 5,1 Privacy International. (2017). Social Media Intelligence.
  6. ↑ Dover, R. (2020). SOCMINT: a shifting balance of opportunity. *Intelligence and National Security*, 35(2), 216-232. doi:10.1080/02684527.2019.1694132
  7. ↑ Miller, J. (2024). Social Media Intelligence – An Intelligence tool kit for UK Policing. Policing Insight.
  8. ↑ 8,0 8,1 8,2 8,3 OSINT Cybercrime Investigations Investigator Know-How. (2024, June 18). Everything about social media intelligence (SOCMINT) and investigations. Kasutatud 29.11.2024. Link: https://www.maltego.com/blog/everything-about-social-media-intelligence-socmint-and-investigations/

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Sotsiaalmeedia_luure&oldid=6785444"