Mine sisu juurde

Soovirada

Allikas: Vikipeedia
Läbi heki loodud soovirada Belgias

Soovirada on mitteametlik sissekäidud rada[1], tavaliselt otsetee.[2]

Tarkvaraarenduses tähistab see sõna kasutajate seas levinud käitumist tarkvara probleemkohtade lahendamiseks.[3] Sooviradade kujunemist on kasutatud anarhismi, intuitiivse disaini, isikliku loovuse ja massitarkuse illustreerimiseks.[4][5][6][7][8]

Tekkepõhjus

[muuda | muuda lähteteksti]
Kattega ja katteta rada USA-s Queensis

Soovirajad tekivad tavaliselt otseteedena kohtadesse, kus n-ö ametlikud, kavandatud teed või rajad on kasutajate jaoks liiga pikad, kulgevad suurema ringiga, need katkevad või pole soovitud suunas teed olemas. Rada on nähtav lumel ja taimestikus pärast selle esimeste rajajate läbimist, iga järgnev läbija kulutab rada rohkem sisse ning süvendab erosiooni, nii et ajapikku kujuneb selgelt nähtav rada.[9] Sooviradade tõrjumiseks kasutatakse tarasid, tihedat taimestikku, silte või püütakse tõrjumise asemel muude vahenditega mõjutada teisi radu kasutama.[10]:16

Maastikukujundamine ja linnaplaneerimine

[muuda | muuda lähteteksti]

Mõnikord maastikuarhitektid või linnaplaneerijad järgivad väljakujunenud sooviradu, kattes need sillutisega ning liites need ametliku teevõrgustikuga.[11][12][2] Planeerijad teevad seda ka ennetavalt, jättes kujundamisel oleva maalapi täielikult või osaliselt sillutamata teedeta ning ootavad, kuni rajad sisse kõnnitakse ja katavad seejärel vastavad rajad.[11] Näiteks Soomes külastavad avaliku ruumi kujundajad pärast esimest lumesadu parke, mil "ametlikud" rajad on lumekihi all varjul ja näha on jalajäljed, mis markeerivad soovitavad loomulikud rajad, kuhu tasub teed rajada.[13][14]

Ületuskohta viiv kattega jalgtee vasemal ja igapäevaste liiklejate sissekäidud soovirada paremal Hispaanias

Sooviradade järgimine aitab transporti ja linnaruumi kujundada[15] ning analüüsida liikumismustreid – nii kasutati näiteks 1959. aasta Chicago piirkonna transpordiuuringus sooviradu pendelrände valikute illustreerimiseks rongiliikluses.[16]

Soovirajad võivad mõnikord sattuda haavatavadele või kaitstud aladele, ohustades elustikku või olles kasutajatele endile ohtlikud. Samas annavad need ka looduskaitsealade haldajatele aimu liikluse kontsentreerumistest – Yosemite rahvuspargis juhindutakse sellistest indikaatoritest pargi tegevuse planeerimisel.[17]

Uuringu kohaselt võib juba 15 käimise tulemusel tekkida muust keskkonnast eristuv rada, mis meelitab ka järgmisi liikujaid sama rada käima.[10]:27 Uuringu tulemusel loodi juhend, mis soovitab matkajatel käia kas olemasolevatel radadel või siis nendelt grupina hälbides hajutada liikmete liikumisradu, et vältida sobimatutesse kohtadesse radade tekkimisi.[18]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. "Kvantarmid – 40 aastat tagasi ennustatu osutus tõeks – osakesed liiguvadki ruumis juba sissetallatud radu". Teadus. 19. juuli 2025. Vaadatud 15. oktoobril 2025.
  2. 1 2 "Utoopiline jt lugusid". Vikerkaar. 1. veebruar 2025. Vaadatud 15. oktoobril 2025.
  3. Malone, Erin; Crumlish, Christian. "Pave the Cowpaths". Designing Social Interfaces. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. detsember 2019. Vaadatud 26. mail 2015.
  4. Myhill, Carl (2004), "Commercial Success by Looking for Desire Lines" (PDF), Masodian, M; Jones, S; Rogers, B (toim-d), 6th Asia Pacific Computer-Human Interaction Conference (APCHI 2004), Rotorua, New Zealand: Springer-Verlag, originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 20. veebruar 2016, vaadatud 30. juunil 2015
  5. Lidwell, William; Holden, Katrina; Butler, Jill (2010). Universal principles of design: 125 ways to enhance usability, influence perception, increase appeal, make better design decisions, and teach through design. Rockport Publishers. ISBN 978-1-59253-587-3.
  6. Norman, Donald (2010). Living with Complexity. The MIT Press. ISBN 978-0-262-01486-1.
  7. Throgmorton, James; Eckstein, Barbara. "Desire Lines: The Chicago Area Transportation Study and the Paradox of Self in Post-War America". The 3Cities Project. Originaali arhiivikoopia seisuga 6. juuli 2015. Vaadatud 26. mail 2015.
  8. "WGBH: A Cape Cod Notebook – Desire Lines by Robert Finch". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. veebruar 2012. Vaadatud 6. juunil 2006.
  9. Nichols, Laura (2014). "Social desire paths: a new theoretical concept to increase the usability of social science research in society". Theory & Society. 43 (6): 647–665. DOI:10.1007/s11186-014-9234-3. S2CID 144807700.
  10. 1 2 Hampton, Bruce; Cole, David (1988). Soft paths: how to enjoy the wilderness without harming it. Harrisburg, PA: Stackpole Books. ISBN 978-0-8117-2234-6.
  11. 1 2 Kurt Kohlstedt (30. jaanuar 2016). "Least Resistance: How Desire Paths Can Lead to Better Design". 99% Invisible. Vaadatud 3. veebruaril 2016.
  12. Bob Spieldenner (5. august 2014). "Dirt paths on Drillfield to be paved". Virginia Tech News. Vaadatud 3. veebruaril 2016.
  13. "Earls Court Project Application 1: The 21st Century High Street" (PDF). Royal Borough of Kensington & Chelsea. Juuni 2011. Originaali arhiivikoopia (PDF) seisuga 29. september 2011.
  14. Nichols, Laura (2014). "Social desire paths: a new theoretical concept to increase the usability of social science research in society". Theory and Society. 43 (6): 647–665. DOI:10.1007/s11186-014-9234-3. ISSN 0304-2421. JSTOR 43694739. S2CID 255012438.
  15. FHWA (1989). "Concepts, Definitions, and System Characteristics". Functional Classification Guidelines. Washington, D.C.: FHWA. Originaali arhiivikoopia seisuga 30. mai 2012. Vaadatud 27. aprillil 2025.
  16. State of Illinois. (1959) "Chicago Area Transportation Study" p. 40. State of Illinois, Springfield, IL. Retrieved 14 March 2012 from Paul V. Galvin Library, Illinois Institute of Technology.
  17. Lubell, Mark. "ESP172 Lecture 9: National Parks" (PDF). University of California, Davis.
  18. Marion, Jeffrey L.; Reid, Scott E. (jaanuar 2001). "Development of the U.S. Leave No Trace Program: An Historical Perspective" (PDF). Leave No Trace: Center for Outdoor Ethics.