Soosaare algkool

Väljavõtteid Soosaare algkooli kroonikast, mille originaal asub Kolga-Jaani Raamatukogus.

Keel on jäetud muutmata, kõiki mitte kasutatud osi pole eraldi märgitud.

Kooli kroonika raamat seati sisse 1922 aastal. Et igasugused andmed kooli kohta varasemast ajast puudusid, sai neid ümbruskonna vanemailt inimestelt kogutud. Enamjagu teateid on saadud Kapsaare taluisa Hans Hermannilt.

Praeguse koolimaja asemele on umbes 1835. aasta ümber väikene savimaja Soosaare mõisahärra poolt koolimajaks ehitatud. Majal oli üks suurem tuba koolitoaks ja teine väikene koolmeistri elutoaks. Kooli mööbliks oli pikk laud ja kaks pinki. Esimene koolmeister oli Kooli Pärt. Kooli Pärdil on juba varemalt siin saun olnud, kus ümbruskonna lapsed üks kord kuus tema juures katsel käinud. Peale “Meie ristiusuõpetuse” on Kooli Pärt ka lugemist õpetanud. Kirjutada ei mõistnud ta ise mitte.

Pühapäeviti peeti koolimajas palvetundi. Teatakse kõnelda, et peale Kooli Pärdi tulnud siia koolmeistriks üks noormees, kes ei ole julgenud palvetunnil, kuhu rohkem rahvast kogunud, lugeda, ning peitnud ennast koolimaja ahju. Ta on ainult aasta või kaks siin olnud.

Peale selle määrati mõisahärra poolt koolmeistriks endine mõisa karjamees Jaan Andresson. 1850. aasta ümber jäid lapsed juba nädalas kolmeks päevaks kooli. Koolis õpetati peale viie peatüki, lugemist, laulmist ja kirjutamist. Andresson oli ise kirjutamist mõisas karjas käies kasetohu peal õppinud. Andresson oli ametis umbes 20 aastat.

Pärast Andressoni tuli koolmeistriks Hans Kõll. Kõlli aeg, umbes 1859 a. ehitati savimaja asemele uus puust koolimaja. Majal oli niisama kaks tuba, kuna koolituba juba ruumikam oli. Peale selle, umbes 1860 aastal, algas nädala kool, kuhu lapsed jäid terveks nädalaks. Koolituba tarvitati ka laste magamistoaks, kus nad maas kottide ehk põhu peal magasid. Kõll oli siin kaks aastat.

Pärast Kõlli oli koolmeistriks kaks aastat Kamari koolmeistri isa Rein Reinberg, sest et nooremat meest, kes seda ametit oleks võinud pidada, ei leitud. Reinbergi järele tuli Karula vallast Johan Tõnisson, kellel koolmeistri eksam juba tehtud oli.

1880. aasta ümber algas juba õpetamine tunniplaani järele. Koolis õpetati lugemist, kirjutamist, rehkendamist, piiblilugu, katekismust ja kirikulaulu.

1881. aastal põles koolimaja ära. Ehitati uus suurem maja, millel peale suure klassitoa ning kooliõpetajatoa ja köögi ka laste magamistoad olid. Magamistubades olid narid, mille peal lapsed magasid. Siis ühendati Paenaste kool Soosaare kooliga.

1896. aastal ehitati majale osa juurde, nimelt teine klassituba, üks magamistuba ja II kooliõpetaja tuba köögiga. Endine teine laste magamistuba sai neile köögiks ja sahvriks. Peale selle ühendati Kirikuvalla Siruli kool Soosaare kooliga. ... (Õpetaja) Abideks olid noored mehed, kes sõjaväeteenistusest vabastamise tõttu teenima hakkasid ning peaaegu ilma tasuta teenisid. Valla poolt sai abi ainult korteri, kütte ja valgustuse. ...

Tõnisson teenis siin 32 aastat, ning oli sunnitud lahkuma sellepärast, et ta venekeelt ei mõistnud, sest kooliõppekeeleks määrati riigi valitsuse poolt venekeel.

Peale Tõnissoni sai kooliõpetajaks August Orgusaar. Abid arvati ka juba II kooliõpetajaks ja hakati neile seaduslikku palka maksma s.o 150 rubla aastas ning said valla poolt valitud.

Esimene naisõppejõud oli Alma Jürgens, kes 1908. aastal II kooliõpetajaks valiti.

Orgusaar lahkus haiguse pärast 1914 aastal. Tema asemele valiti endine II kooliõpetaja Jaan Saar.

1914. aastal kutsuti kooliõpetajad sõjaväkke. Kool kannatas selleläbi vägapalju, sest asetäitjad olid peaasjalikult vilumata jõud ning ainult ajutiselt ametis, mille tõttu nad oma ülesannet rahuldavalt täita ei suutnud.

1918. aasta sügisel pandi kool kohaliku vallavalitsuse poolt ajutiselt kinni, põhjendades, et ei ole võimalik koolile valgustust muretseda. Korraldused ning järelevalve koolide üle puudus tol korral, sest saksaokupatsiooni aeg oli lõppemas ning Eesti Vabariigi valitsus ei jõudnud kohe täielikku korda luua. Koolijuhataja Saar jõudis 1918. aasta jõuluks koju ning koolitöö algas uue aasta algul. Et Eesti Vabadussõjast kooliõpetajad vabastati, võis kool takistamata edasi töötada.

Koolivalitsuse korraldusel algas 1919. aastal tegevust koolihoolekogu. 16. oktoobril 1920 peeti esimene lastevanemate koosolek. 1919/20. õppeaastal oli esimene õpilaste tervishoidline järelvaatus Dr. Hasenjägeri poolt.

1920/21. õppeaasta algul avati kooli neljas klass. Koolikohustuse alla kuuluvad lapsed 9-15 aastani, kes vähemalt nelja algkooli klassi pole lõpetanud. Esimese Viljandi maakonna koolinõuniku M. Roots’i poolt oli esimest korda Eesti valitsuse ajal kooli revideerimine 20. novembril 1920. Hoolekogu omal koosolekul 11. septembril 1921 otsustas esineda Maakonna koolivalitsusele ettepanekuga, et kolmas kooliõpetaja ametisse pandaks, sest laste arv ulatus üle 90-ne. ... määrati maakonna koolivalitsuse poolt Alma Unt kolmandaks kooliõpetajaks, kes jaanuari kuu lõpul 1922 a. ametisse hakkas. Sellest ajast peale töötab kool kolme õpetajaga.

1922/23. kooliaasta lõpul lahkuvad õpetajaist koolijuhataja Jaan Saar ja õpetaja kohalt tema abikaasa Marie Saar. Mõlemad asuvad sama ameti peale Harjumaale.

1923/24. kooliaasta. Õppeaasta algul valitakse lahkunud J. Saare asemele koolijuhatajaks kutsega õpetaja Hans Kessler, sündinus 22. detsembril 1885. Õpetaja kutse omandas Hans Kessler 1905/06 kooliaastal Paide linnakooli juures pedagoogilistel kursustel. II õpetajaks on kutseta õpetaja Akiline Lepik. Õppetöö algab 1.oktoobril. Õpilasi on I kl – 34, II kl – 31, III kl – 23 ja IV kl – 22, kokku seega 110. Suurele õpilasperele osutuvad ruumid äärmiselt kitsaiks, iseäranis magamistoad. Sellevastu on aga Kolga-Jaani II astme algkoolis kahe õpetaja kohta 25-26 last. Soosaare vallavalitsuse ettepanekul saadab maavalitsus Kolga-Jaani II astme algkooli õp. Agnes Salme Soosaare kooli kolmandaks õpetajaks. Agnes Salme on kutseta. ... Õpetaja A. Salme asemele saadab maakoolivalitsus mõne aja pärast Lalsi II astme algkooli kutseta õp. Marie Käosaare, kes 20.novembril ametisse ilmub. Et õpilasi koolis rohkem, kui kunagi varemalt, kannatavad õpilased klassides kui ka kõrvalruumides ruumipuuduse all, nii et kaheistmelises koolilauas istuvad 3-4 õpilast, mis tunduvalt korralikku õppetööd takistab, kui ka tervislikult õpilaste peale halvasti mõjub. ...

Kroonikasse on märgitud korduvad tervislikud kontrollid jaoskonnarsti pool ja revideerimised koolinõuniku poolt. Need toimuvad igal aastal Eesti Vabariigi ajal. Iga-aastase üritusena tuuakse välja jõulupuu korraldamine õpilastele. Järjepidevalt antakse ülevaade, kui palju on raamatuid õpilaste raamatukogus ja õpetajate raamatukogus ning kui palju antakse toetust kehvematele õpilaste, millal on vaheajad ja kui palju on keskmiselt õpilase kohta puudutud koolipäevi, kui palju on klassikursuse kordajaid. Võõrkeeleks on III ja IV kl. saksakeel. Samuti märgitakse lapsevanemate koosolekud ja hoolekogu koosseisud, eelarve ootused ja tegelikud võimalused, koolimajas tehtud remonditööd. Siit edasi on kroonikast kooliaastatest toodud välja ainult ühekordsed või erandlikud sündmused.

1923/24. kooliaastal 1.märtsil korraldab kool Villem Reimani mälestuspäeva.

1924/25. kooliaastal valib vald ametisse kutsega õpetaja Johanna Röandi, kes möödunud kevadel lõpetas Viljandis pedagoogilised kursused. IV kl. viiakse õppeaasta alul Kolga-Jaani II astme algkooli juurde. Käesolevaks õppeaastaks on ilmunud õppevahendite ja seadeldiste nimestik, millega koolid peavad end varustama. ..., aga millest täidetakse võrdlemisi väike osa. Detsembri alul levib koolis difteriit, mille tagajärjel kool suletakse 1-4 detsembrini. 6. mail korraldab kool 32 õpilase ja 2 õpetajaga ekskursiooni Meleski klaasivabrikusse. 10.mail peetakse vastava kavaga emadepäeva, osavõtjaid 200 ümber. Osavõtjaid pildistatakse.

1925/26. kooliaastal seatakse sisse eelkool 7-8 aastastele koolikohuslikele lastele, nende koolitulekuks paremaks ettevalmistamiseks. Lapsed on sinna kohustatud ilmuma iga esimesel ja kolmandal laupäeval kaheks tunniks peale hariliku õppetöö lõpu. Eelkooli õppekavas on lapse ligema ümbruse vaatlemine, lugemine liikuva tähestiku ja aabitsa abil kirjutamine, arvamine, joonistamine, voolimine, laul ja mäng. Lastevanemate koosolekul 18. oktoobril otsustatakse koolis esmakordselt sisse seadida õpilaste ühissöök, milleks lapsed toovad igaüks toitaineid: 400 gr. odratangu, 400 gr. kaunvilja, 400 gr. nisupüüli, 200 gr. riisi, 200 gr. soola, ½ liitrit kapsaid, 9 kg. kartuleid, 5 liitrit piima, 1 ½ kg. sealiha 100 gr. kohvi. Ühissöögist võtavad osa 42. 1.detsembril on päevakohane aktus. 4.juunil kooli lõpupidu ja näitus.

1926/27. kooliaastal alustatakse jälle 4 klassiga, sest paljud lapsevanemaist ei taha lapsi Kolga-Jaani II astme algkooli saata. Tähistatakse 1.detsembrit aktusega. Õpetajatepäeval 21.mail seisab õppetöö. Õppetöö lõpul korraldati matk Harvassaarele rebase aukude juurde. Osa võttis 61 õpilast ja 2 õpetajat.

1927/28. kooliaastal toimub õppetöö 4 klassiga, koolikohuslisi lapsi 75, kooli peavad ilmuma 8 aastased lapsed. Õpilasi internaadis 55, neist kasutavad ühissööki 50. 1.detsembril mälestati lahkunuid. 23.veebruaril korraldas kool Eesti Vabariigi 10. Aasta juubeli puhul aktuse kõne, laulu ja ilulugemistega. 18.mail seisab õppetöö ülekihelkondlisel koolide näituse päeval. Näitus korraldati Kolga-Jaani karskusseltsi Eesmärgi saalis.

1928/29. kooliaastal on õpilasi koolis 57, internaadis 39, ühissöögil 20. 24. mail korraldab kool tegeliku metsaistutamise päeva Plantsus metsavahi ja metsniku juhatusel. Istutamisest võttis osa 51 õpilast 2-he õppejõuga.

1929/30. kooliaastal õpilasi 66, internaadis ja ühissöögil lapsi 51. Õppetöö algul haigestub õpetaja Johanna Hubel. Maakoolivalitsus saadab asetäitjaks 1.novembrini tagavaraõpetaja Anna Kaalepi ja uuel haigestumisel Põltsamaa keskkooli lõpetaja Johanna Bergmani. 1.detsembril mälestati lahkunuid. 12.detsembril külastab kooli karskusinstruktor Kochtitsky, kes annab õpilastele karskustunni ja selgitab kõnet valguspiltide näitamisega. 1.veebruaril korraldab kool aktuse Eesti-Vene rahulepingu 10 aasta kestvuse mälestuseks. 22.veebruaril kahe viimase tunni ajal korraldatakse koolis Eesti Vabariigi 12 aastapäeva aktus vastava kõne ja hümniga. Emadepäeva tähistatakse reedel, 2. mail. Hoolimata tööpäevast koguneb 150 inimest, Neid pildistatakse. Maikuu lõpus levib koolis leetrihaigus, haigestub üle 50% õpilastest ja kool suletakse nädal enne õppeaasta lõppu.

1930/31. kooliaastal hakkab maksma 6 aastane koolikohustus. Kooli tulevad korraga 8 ja 9 aastased lapsed, keda kokku 31. Vald üürib koolijuhatajalt suurema elutoa lastele magamiseks. Eelkool kaotatakse. Koolis kokku 87 õpilast, internaadis ja ühissöögil 59. 21.veebruaril Eesti Vabariigi aastapäeva aktus. 22.aprillil saadavad kaasõpilased õpetajate osavõtul viimsele puhkepaigale Kolga-Jaani kalmistul surma läbi lahkunud koolivenna Erich Laarensi. Haual laulab õpilaskoor: “Peotäis maamulda”. 10.mail emadepäeva tähistamine näidendiga “Lumivalguke”. Osavõtjaid pildistati.

1931/1932. kooliaastal õpilasi kokku 74, internaadis 53. 28.oktoobril korraldab kogu kool huvimatka Paalajõe süvendaja juurde. 23.veebruaril E. Vabariigi 14-da aastapäeva aktus. 19.märtsil korraldatakse aktus K. R. Jakobsoni 50 a. surmapäeva mälestuseks. 1932 a. E. Õpetajate Liidu poolt korraldatavast võistluskirjutusest võtavad kõik III-da ja IV-da kl. Õpilased osa. Auhindadeks saavad 5 õpilast raamatuid. Emadepäev tavaline, osavõtjaid pildistatakse. Kooli juures töötab “Lootusring” 29 õpilasega.

1932/33. kooliaastal on koolis 92 õpilast, internaadis 54. Käesoleval kooliaastal pannakse Maakoolivalitsuse korraldusel esmakordselt koolides maksma internaadi kodukord, mille koostab koolijuhataja. Sügisel tuleb kooli põllule maavalitsuse kivipurustaja. Et kooli kaevu puu pump alatasa rikki läheb ja sagedasti parandada tuleb, pannakse 1933 a. suvel kaevule Põltsamaa tööstuskoolilt ostetud raudpump.

1933/34. kooliaastal alustab esmakordselt I klass õppetööd 17.septembril, kuna teised kolm klassi asuvad tööle 2.oktoobril. Õpilasi on kokku 91, internaadis 55. Lapsevanemate koosolekul, 5.novembril tutvustab koolijuhataja H. Kessler lapsevanemaid Maakoolivalitsuse sundmäärusega, mille kohaselt õpilaste voodikotid, tekid, padjad ja linad saaksid tuulutatud vähemalt üks kord nädalas. Leitakse, et aluskottide tuulutamine käib lastele üle jõu ja seda peaksid lastevanemad ise tegema. Et 5.november ühte langeb 14-da üleriigilise karskuspühaga, loeb koolijuhataja ette E. Karskusliidu poolt selleks päevaks koostatud brošüüri, milles selgitatakse neid pahesid, mis kaasas käivad alkoholi tarvitamisega. Koosolek asub üksmeelselt seisukohale, et vanemad ise ei tohiks lapsi joomisele avatleda, pakkudes neile alkohoolseid jooke. 12.veebruaril korraldati aktus kindral J. Laidoneri 50 a. sünnipäeva puhul. 23.veebrualil korraldab kool E. Vabariigi 16-da aastapäeva ja riigivanema K. Päts’i 60 aasta sünnipäeva aktuse vastavate ettekannete ja lauludega. Kevadel teevad õpetajad õpilaste kaasabil vana viljapuu aiale püsttara ümber ja istutavad kooli sissesõidu tee äärde ilupuid.

1934/35. kooliaastal on õpilasi 83, internaati kasutavad 58. Jaanuari keskpaigas levib koolis leetrihaigus. Kooliarst suleb kooli 18.-28. jaanuarini, kooliruumid desinfitseeritakse. 23.veebruaril Eesti Vabariigi 17-da aastapäeva aktus. Tegevust alustavad haukapere ja kodutütred. Osavõtjaid esialgu rohkesti.

1935/36. kooliaasta algul hööveldati siledaks ja värviti üle 34 koolilauda, mis aja jooksul olid muutunud krobelisteks ja soonilisteks ning tunduvalt takistasid tööd. Õpilasi kokku 86. Osa neljanda klassi õpilasi lähevad ruumipuudusel Kolga-Jaani II algkooli, kuhu avatakse neljas klass. Internaati ja ühissööki kasutavad nüüd 57 õpilast. Noorteorganisatsioonidest töötavad haukapere 8 poisiga ja kodutütarde rühm 12 kodutütrega. Raamatukogu toetuseks müüdi-osteti raamatuaasta märke. 25.aprillil sõidab kohale kooli aiaplaani tegemiseks Tartu Pedagoogiumi õpetatud aednik Aleksis Prima, kes valmistab kooli aiaplaani mustandi. Plaani kohaselt istutatakse samal kevadel maantee äärde pärnad.

1936/37. kooliaastal on õpilasi kokku 77, kellest 57 elavad internaadis. Klassid ja magamisruumid varustati ventilaatoritega. Et koolimaja üldse praegusaja nõuetele ei vasta, jäetakse suuremad remondid, kapitali kogumise mõttesuue koolimaja ehitamiseks, ära. Kooliaeda istutatakse 18 noort õunapuud ja aia ümber elavtara 115 jooksumeetrit. Noorteorganisatsioonidest töötavad haukapere 8 ja kodutütred 12 õpilasega. Koolijuhataja Hans Kessler võtab, arvates 19.novembrist, uueks ees- ja perekonnanimeks Ants Kase. 23.veebruaril peetakse 19-nes E. Vabariigi aastapäeva aktus. Aktuse kõne peab A. Kase. Laulab õpilaskoor. Kuulatakse raadio kaudu haridusministri Jaaksoni kõnet. Kevadel istutati kooli aeda 9 kirsi-9 ploomi- ja 2 pirnipuud. Õppe- ja kasvatustöö arendamise kava, mille koostas koolijuhataja, oli õppenõukogu ja koolihoolekogu ühisel koosolekul 4.aprillil läbivaatamisel ja otsustati muutmatult ühes arendamiskavas ettenähtud õpetajate, klassijuhataja, õpilase, kooliteenija ja tulekahju vältimise juhenditega ja kodukordadega vastu võtta ning 5.aprillilst 1937 koolis maksma panna. Arstlikul läbivaatusel tõdetakse, et vigaste hammaste arv on küllalt suur. Väljaspool kooli võtavad õpetajad seltskondlikust tööst osa: A. Kase – juhatuse liikmena kiriku nõukogu juhatuses, karskusseltsi Eesmärgi juhatuses, kodukaunistamise ja nimede eestistamise toimkonnas ja allveelaevastiku sihtkapitali Soosaare osakonnas. J. Hubel – kodukaitses, kohalikus laulukooris ja näitetrupis.

1937/38 kooliaastal muudetakse kool ruumipuudusel taas kolme klassiliseks. Neljas klass viiakse Kolga-Jaani II algkooli juurde üle. Koolis on nüüd 62 õpilast ja kahe õpetajaga. Kooli aeda istutati sügisel punased, mustad ja valged sõstrad, lehised, nulud, cornus ja sirelid. Haukaperes on 25 ja kodutütarde rühmas 21 osavõtjat. Eesti Vabariigi 20 aastapäeva aktus peetakse 23.veebruaril. Aktuse ajaks ja järgnevaks 24.veebruariks on koolimaja väljastpoolt rohelisega, rahvuslippudega ja värviliste laternatega kaunistatud. Välisseinal on kuuseokstest E 20 V. Siseruumid, riigijuhtide ja ärkamisaja tegelaste pildid on kaunistatud vannikute ja rahvuslippudega. Aktuse kõne peab a. Kase. Püstitõusmisega austatakse manalasse varisenud Vabadussõja sangareid. Riigihoidjale K. Päts’ile saadetakse tervitusdelegramm tema sünnipäeva ja Eesti Vabariigi 20. aastapäeva puhul. 25.aprillil korraldati koolis aktus esimese Eesti Vabariigi presidendi ametisse nimetamise puhul. Aktuse kõne pidas koolijuhataja a. kase. Aktus lõppes võimsa hümniga. 1-7. maini toimus puhtuse nädal. 16.mail kuulasid õpilased liiklusnädala raadiotundi. 18. Mail istutati kooli mänguväljakule E.V. presidendi nimeline tamm. 25.mail toimus tegelik metsakülvipäev Plantsus metsniku ja metsavahi juhatusel. Küliti 1 ha männimetsa.

1938/39. kooliaastal oli õpilasi 77, kellest 33 poissi ja 44 tüdrukut. 5.novembril korraldati võõrapäraste nimede rünnak. Sellele vaatamata, et võõrapäraseid nimesid on rünnatud juba mitu aastat, on 20% õpilastest siiski veel võõrapäraste nimedega. 6. veebruaril oli koolis Koduse Kasvatuse instituudi korraldusel “Koduõhtu”, kus selgitati laste koduse kasvatuse tähtsust ja anti vastavate ettekannete kaudu juhatusi, kuidas hoiduda vigade eest koduses kasvatustöös. 23.veebruaril Oli Eesti Vabariigi 21-se aastapäeva ja E. V. presidendi K. Pätsi 65. Aasta sünnipäeva aktus. Ruumid olid vastavalt dekoreeritud. 13. märtsil oli Jüri Vilmsi 50 aasta sünnipäeva tähistamise aktus. Märtsi lõpul saadab koolijuhataja Soosaare vallavalitsusele ja volikogule tänukirja senise hea suhtumise eest koolile ja juhatajale, sest 1.aprillist lõpetab Soosaare vald tegevuse ja liitub Võisiku vallaga. Ka kool kannab sellest ajast Võisiku valla Soosaare algkooli nime. 14.mail korraldab kool koos Kolga-Jaani algkooliga ühise emadepäeva V. Reimani nimelises rahvamajas. Mai kuu lõpul saab kool telefoni, sest Soosaare valla likvideerimise järele puuakse postitalu endisest vallamajast koolimajja. Noorte organisatsioonidest võttis osa 14 poissi noorhaugastena ja 13 tütarlast kodutütardena.

1939/40. kooliaastal oli õpilasi kokku 69, neist 28 poissi ja 41 tüdrukut. 18.novembril oli Läti Vabariigi aastapäeva ja kirjaniku Mait Metsanurga 60 aasta sünnipäeva tähistamine õpilaste hommikusel koosviibimisel. Õpilased esinesid lisaks oma jõulupuule näidendiga “Jõulu ingel” ka Kolga-Jaani rahvamajas Maanaiste jõulupiil. Jaanuaris-veebruaris on kõva külma tõttu õpilasi koolis tunduvalt vähem kui tavaliselt. Sageli on külma üle 30 kraadi, paiguti isegi alla 50 kraadi. 23.veebruari aktusel tähistati auväärt esimese Vabariigi Presidendi K. Pätsi 66.a. sünnipäeva ja Eesti vabariigi 22. aastapäeva. Aktuse ruum oli dekoreeritud rohelise ja rahvuslippidega. Aktuse lõpul kuulati kooliraadio tunnis Haridusministri päevakohast kõnet. Kõvad külmad kahjustasid tugevasti viljapuuaeda. 6.mail korraldab kool istutuspäeva, et asendada kahjustatud ilupuud tervetega. 10. mail tähistati emadepäeva koolis.

1940/41. kooliaasta on esimene Nõukogude kooli aasta. Kooli avaaktusel 25.septembril lastakse lisaks muudele etteastetele elada suurt töörahva juhti sm. Stalinit. Kokku on koolis 65 õpilast, neist internaati kasutab 47 õpilast. Lastevanemate koosolek peetakse 29.septembril rohelisega kaunistatud ruumis. Koosolek lõpeb internatsionaaliga. Tähistati Suure Oktoobrirevolutsiooni 23. Aastapäeva aktusega.

Aktuse ruumi esiküljel on rohelisega dekoreeritud Stalini ja Lenini pildid. Piltide vahel asetseb Eesti NS Vabariigi vapp. Nende all punasel loosungpaberil loosung :”Õpin ja elan nii, et minust saaks vääriline ENSV kodanik”! Loosungi otsade juures rippuvad harilikus suuruses ENSV lipud. Lae all on punasest paberist looklevad lindid ja rohelised pärjad. Kõneleja laud on kaetud valge linaga. Akendel asetsevad kanarbiku kimbud vaasides. Välisuks on ümbritsetud rohelise pärjaga. Ukse kohal üleval on punane viisnurk. Koolimaja esikülge ehib ENSV lipp. Välisseinal number XXIII.

Kavas:

1. Aktuse kõne koolijuhatajalt A. Kase’lt.
2. Õpilaste ettekanded:
   • Punane lipp õpilaskoorilt
   • Laul kodumaast
   • Laul Stalinist deklamatsioone õpilastelt.
   • Paraad
   • Vaba kodumaa
   • Võitluslipp
   • 3.Õpilaste-vahelise töövõistluse auhindade väljaandmine Jaan Rätsepsoo’le ja Einart Joorits’ale.
   • 4. Kehvemate õpilaste toetuse jagamine.
   • 5. Tunnistuste andmine õpilastele.
   • 6.Lõppsõna ja internatsionaal.

Aktusest võttis peale õpilaste ja koolipersonali osa 20 lastevanemat ja eraisikut. Aktusel väärnähteid ei esinenud. Aktus jättis hea mulje.

28. Novembri esimesel õppetunnil korraldas kool F. Engelsi 120 aasta sünnipäeva mälestuseks aktuse.

1941/42. kooliaasta on ajalooline. Nõukogude võim, mis kestnud siin aasta, murti saksa vägede poolt 1941a. Suvel. Kooli ümbrus vabastati enamlaste režiimi alt 26 juulil, mil saksa väed lõplikult siia asusid. Et siin ümbruses peeti küllaltki tugevaid lahinguid nimelt Kolga-Jaani vallutamisel ja hiljem Põltsamaa linna pärast, siis sai ka Soosaare koolimaja kuulidest tublisti kannatada. Koolimaja idapoolne ots on kuulidest paljuist kohtadest läbilastud. Klassi ja esiku vaheline uks on pilbasteks purustatud, kuna klasside vaheline uks on vähem kannatada saanud. Seintes on igal pool suured augud. Purunenud on 18 aknaklaasi. Kaks klassitahvlit ja õpilaste raamatukogu kapp on kuulidest rikutud.

Omal soovil lahkus koolijuhataja Ants Kase ja Maakoolivalitsuse korraldusel paigutatakse ümber Puiatu lastekodu õpetajaks õpetaja Johanna Hubel (Röand). Koolijuhataja kohusetäitjaks määrab Viljandi Maakoolivalitsus Salme Rössler’i, kutsega õpetaja, kes varem töötanud Puiatu 6.kl. Algkooli õpetajana. Õpetajaks määratakse usuteaduse üliõpilane Ants Juurik, kes on kutseta. Õppetöö algab 1 novembril, õpilasi ilmub kooli 54. Möödunud aasta bolševikeaegsed õpperaamatud loetakse kõlbmatuks, uued saadakse alles detsembri kuul. 24 jaanuaril korraldatakse sellekohase korralduse põhjal vabaduspäeva aktus, kus õpilastele päeva tähtsusest ülevaate annab koolijuhat. Kt. S. Rössler. Aktuse lõpul lauldakse eesti hümni. Aktuse ruum on kaunistatud rohelisega ja rahvuslipukestega.

1942/43. kooliaasta algab ikka veel sõja tähe all. Bolševismivastane sõda pole veel lõpnud, vaid paistab, nagu võtaks uut hoogu. Algavalõppeaastal kurdavad paljud lapsevanemad, et puudub võimalus lapsi kooli saata, kuna puuduvad peamiselt jalanõud ja osta pole neid kusagiltki. Vallavalitsusega asja läbirääkides selgub, et novembri kuul avaneb vallavalitsusel võimalus koole varustada teataval määral jalanõudega. Novembrikuul määrabki vallavaltsus Soosaare algkooli jaoks 9 paari tänavjalanõusid, millised S. Rössler oma ära äranägemise järele, arvesse võttes õpilaste seisukorda, nad õpilaste vahel ära jaotab. Suurem osa õpilasi siiski käib koolis riidetuhvleis. Kooliaasta algas 15 oktoobril, õpilasi on koolis 48. Ants Juurik siirdub S-Kõpu 6.kl. algkooli õpetajaks, tema asemele määrab Maakoolivalitsus teiseks õpetajaks Aino Nõmme, kes on kutseta.

22. detsembri õhtul on koolijõulupuu. Et jõulupuuküünlaid müügil ei ole, siis põlevad kuuse okstel õpilaste kodudes valmistatud lambarasvast küünlad. Et ka kompvekke ega muid maiustusi müügil ei ole, siis küpsetati õpetajate, õpilaste ja nende vanemate ühisel nõul ja jõul jõuluküpsiseid koolimajas õpilaste poolt kokkutoodud aineist, mida jõuluvana pakikestena igale õpilasele välja jagas.

Esimesel poolaastal raskendas õppetööd tunduvalt valgustuspetrooleumi puudus, mida vallavalitsusel ei ole võimalust tarvilisel määral hankida. Soosaare kool saab 7 kuu jooksul 48 ltr. petrooli kooli valgustamiseks. Et see kvantum küllaltki väikeseks osutub, mis ei võimalda tuledega õppimist, siis õpilased asuvad tundide ettevalmistamisele kohe peale õppetundide lõppu, kuna õhtul on valgustatud ainult suurem klass 8 lambiga seinal. Omatarviduse jaoks peavad õpetajad ise endale petrooli hankima.

Veebruarikuul kinnitab Haridusdirektoorium S. Rössler’i vanemaks õpetajaks.

5 ja 6 mail istutatakse õpilastega koolimaja ümbrusesse ärakuivanud puude asemele lehtpuid. Noori puid selleks saadakse kooli puukoolist.

1943/1944. kooliaastal algas õppetöö 18. oktoobril. Õpilasi kokku 43. Algaval õppeaastal on märkimisväärt asjaolu, et I klassi astujad pea eranditult ei oska lugeda ega kirjutada. Ühissöök algas 6. nov. Ja sellest võttis osa 33 õpilast ja õp. A. Nõmm. Õpilaste kooliskäimine oli kaunis korratu ja seda sellepärast, et õpilastel puuduvad korralikud jalanõud. Õppetööd pidurdab tunduvalt valgustuspetrooleumi vähesus. Õppetundidee vältus oli lühendatud 40. Min. Seega vabanesid õpilased varem tundidest ja asusid otsekohe järgmise päeva tundide ettevalmistamisele. Hommikul tõustakse kell 7 ja õhtul heidetakse kell 7 magama, et jätkuks sellest 5. ltr. Petroolist hädavajalikuks otstarbeks terveks kuuks. 23. dets. oli koolis õpilaste omavaheline jõulupuu. Ettekanti lastekoorilaule, jõuludeklamatsioone ja mõned naljapalad. Lõpuks käis jõuluvana kingituspakkidega, millised õpilased ise valmistassid. Jõulu esimesel pühal esines kooli koor Kolga-Jaani Rahvamajas peetaval jõulupeol.

Vahepeal oli sõjar(p)ikne lähemale nihkunud ja Venemaalt evakueeriti sealseid eestlasi. I klassi astub juurde 2 õpilast Venemaa eestlast ja III kl.- 1. nende teadmised meie õpilastega võrreldes on tunduvalt madalamad ja aine, millest nad üldse midagi kuulnud pole on usuõpetus. Nende õpilaste käitumine ja kasvatus jätab palju soovida, samuti nende riietus ja jalanõud on äärmiselt viletsad. Vabaduspühal 24. Veebr. Seisis õppetöö ja 23. Veebr. Viimase tunni ajal korraldati aktus koolijuhataja S. Rössler’i kõnega päeva tähtsusest. Õpilaskoor kandis ette “Eesti lipp” ja aktuse lõpul lauldi hümni. Aktuse ruum oli kaunistatud rohelisega ja rahvuslipukestega. Kevadpühade vaheajal esineb kooli õpilaskoor Kolga-Jaani kirikus I Ülestõusmispühal kahe vaimuliku lauluga. Sõda aga järjest nihkus lähemale, punaarmee oli ida-Eestisse sisse tunginud. Et peetakse hädaohtlikuks koole juures hoida lõpetatakse õppetöö järsku 25 märtsil. Õppetöö jäi sellel õppeaastal lünklikuks ja puudulikuks, mida loodetakse parandada järgmisel õppeaastal.

1944/45. õppeaasta on taas Nõukogude kooli aasta. Õppetöö algab 26. oktoobril. Käesoleval õppeaastal tuleb niihästi igal õpetajal kui ka õpilasel täie jõu ja innuga asuda tööle, et kasvatada uue, sotsialistliku ilmavaatega kodanikke, kes oleksid võimelised meie purustatud kodumaad ülesehitama ja teda õitsengule viima. Koolis on kokku 58 õpilast, internaati kasutavad 34 õpilast. Koolijuhatajaks uueks õppeaastaks on kinnitatud Viljandimaa T.R.S.N. Haridusosakonna poolt endine juhataja Salme Rössler ja ajutiseks õpetaja k.t. Linda Hunt. Et okupatsiooniaegsed õpikud loetakse kõlbmatuiks ja uusi veel ilmunud pole, siis takistab ja pidurdab see asjaolu tunduvalt õppetööd. Pioneere on koolis 26. Oktoobrilapsi 16. Vanempioneerijuhiks on Leida Evart Rõikalt. Suure Oktoobrirevolutsiooni aastapäeva puhul korraldab kool sellele suurpäevale väärilise aktuse. Esmakordselt seatakse klassidesse üles õpilaste poolt valmistatud loosungid: “Elagu E.N.S.V. kool” ja “Mina tõotan usinasti õppida.” 1 jaanuari õhtul korraldati koolimajas näärikuuse õhtu, millest osavõtjaid rohkesti. Näärikuuse õhtut kaunistavad õpilaskoor ja deklamatsioonid õpilastelt. 13. jaanuaril tähistatakse A.S. Gribojedovi 150.a. sünnipäeva, 22. Jaanuaril V.I.Lenini surmapäeva ja Verise pühapäeva leinapäeva. 22. jaanuaril ilmub kooli seinalehe “Koit” esimene number. Õpilaste huvi seinalehe vastu on suur. 10. Veebruaril tähistati A.S. Puškini 108. surmapäeva. 23. märtsil moodustatakse koolis Punase Risti ja Punase Poolkuu Seltside algorganisatsioon, mille liikmeteks astuvad vabatahtlikult kõik õpilased 10. a. alates. Samuti astuvad liikmeks sama kooli õppejõud ja kooliteenija. 1.mail korraldatakse koolis aktus koos lastehommikuga, mille sisu väga kirev ja huviküllane.

1945/46. õppeaasta. Õppetöö kogu kolme klassiga algab 1. septembril. Igaühel meist olgu selged ja üllad sihid käes, ärgu olgu mingeid üle-õla tagasi piilumisi, räägib koolijuhataja aktuse kõnes. Õpilaste arv on möödunud aastasest väiksem, 38 õpilast. Õppejõud on mullused: koolijuhataja S.Rössler, õpetaja L. Hunt. Sügisel tähistatakse Suure Oktoobrirevolutsiooni aastapäeva ja F. Engelsi 125 aasta mälestuspäeva. 28. detsembril korraldati näärikuuse õhtu. 22. jaanuaril korraldatakse V.I. Lenini surmapäeva leinakoosolek. 23 veebruaril peetakse järjekordne kultuurhommik ühes Punaarmee ja Meresõjalaevastiku aastapäevaga. Aprilli algul suletakse kool 10 päevaks, kuna 38 õpilasest on terved vaid 10, ülejäänud gripis. Õpilaste käitumine koolis ja väljaspool kooli oli laitmatu. Pioneeriorganistasiooni töö oli loid. Põhjuseks oli vanempioneerijuhi sm. L. Evarti ülekoormatus tööga, mistõttu valla kaugemad koolid leidsid tema poolt harvemat külastamist. Aktusi toimus kogu kooliaja kestel 13, kultuurhommikuid 4, koolipidusid 2.

1946/47 .õ.a. Et õpilaste arv on käesoleval õppeaastal Soosaare Algkooli piirkonnas väike, siis jääb kool töötama Haridusministeeriumi sellekohase otsuse põhjal ühekomplektilisena ühe õppejõuga 26 õpilasega. Koolijuhatajaks-õpetajaks jääb edasi senine koolijuhataja S. Rössler. 1. septembri aktusekõnes soovitab koolijuhataja tihedat koostööd kooli ja kodu vahel ja palub lapsevanemaid kodudes seda mitte maha lõhkuda, mida kool õpilastesse sisendab. 23. sept. peetakse koolis Võisiku vabastamise aktus, millest võtavad osa ka 88 lastevanemat peale kooli õpilaspere. Kultuurihommikuid peetakse iga kuu jooksul üks, kus õpilased esinevad mitmesuguste paladega.

5. nov. toimub Suure Oktoobrirevolutsiooni 29 aastapäeva aktus ja antakse ka tunnistused õppetöö I veerandi üle. Detsembrikuu alguses ähvardab kooli tõsine küttepuude kriis. Õpilased siirduvad koolijuhataja korraldusel ja juhatusel kooli karjamaale ja töötavad seal üles 2 ruummeetrit küttepuid. Hiljem leiab kohalik külanõukogu võimaluse koolile küttepuid lasta kohale toimetada ja õppetöö võib normaalselt toimuda köetud ruumides. 2. detsembril tuleb koolile lühike ja kurb teade Eesti N.S.V. Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe Johannes Jaagu p. Varese surmast. Leinaaktus peetakse 3. dets. Neljanda tunni ajal, mil toimus sm. J. Varese matmine. 28. Detsembri õhtul korraldab kool näärikuuse ühes näärivanaga. 30. dets. vabaneb kool talviseks vaheajaks kuni 9. jaanuarini.

Siinkohal sissekanded kroonikasse katkevad.

Alla on veel kirjutatud:

1963 - likvideeritakse