Smurfid
 |
See artikkel räägib koomiksi- ja filmitegelastest; 1981. aasta animasarja kohta vaata artiklit Smurfid (animasari 1981); esimese animafilmi kohta vaata artiklit Smurfid (film); filmisarja kohta vaata artiklit Smurfid (filmisari) |
Smurfid (prantsuse keeles Les Schtroumpfs, inglise keeles Smurfs) on Belgia koomiksikunstniku Pierre Cullifordi (kunstnikunimega Peyo) loodud väljamõeldud siniste humanoidsete tegelaste kogukond. Smurfid elavad metsas paiknevas Smurfikülas, kus nende elamuteks on peamiselt seenekujulised majad.[1]
Esimest korda ilmusid nad 1958. aastal koomiksisarjas "Johan et Pirlouit" ning neist kujunes hiljem üks tuntumaid Euroopa koomiksitegelasi. Smurfidest on loodud koomikseid, animasarju, mängu- ja animafilme, videomänge ning muud meediat.
Loomislugu
[muuda | muuda lähteteksti]Smurfid ilmusid esimest korda 23. oktoobril 1958 Peyo koomiksisarjas "Johan et Pirlouit" loos "La Flûte à six schtroumpfs" ("Kuue smurfi flööt").[2] Tegelased osutusid kiiresti populaarseks ning juba 1959. aastal hakkasid ilmuma neile pühendatud iseseisvad koomiksid.[2]
Smurfide nimi sündis juhuslikult. Peyo jutustuse järgi ei meenunud tal kord söögi ajal sõna sool ning ta palus sõbral ulatada talle "see... schtroumpf (smurf)".[1] Sõber vastas samas vaimus ning vestlus jätkus väljamõeldud sõna kasutades. Hiljem otsustas Peyo kasutada sõna schtroumpf oma uute koomiksitegelaste nimena.
Smurfide keel
[muuda | muuda lähteteksti]Smurfide keele eripäraks on sõna "smurf" (prantsuse keeles schtroumpf) kasutamine paljude nimisõnade, tegusõnade ja omadussõnade asemel. Sõna täpne tähendus sõltub lause kontekstist ning teised smurfid mõistavad seda tavaliselt probleemideta. Selline kõnepruuk on üks smurfide kõige iseloomulikumaid tunnuseid ning seda kasutatakse nii koomiksites, animasarjades kui ka filmides.
Tegelased
[muuda | muuda lähteteksti]Smurfid on väikesed sinise nahaga humanoidsed olendid, kes elavad metsas paiknevas Smurfikülas. Neid kujutatakse tavaliselt valgete früügia mütside ja valgete pükstega. Nad on umbes kolme õuna kõrgused ning enamikul neist on lühike sinine saba.
Smurfid näevad üldiselt välja sarnased, kuid neid eristavad nende iseloom, tegevusala või mõni tunnuslik ese. Paljud smurfid on saanud nime oma peamise iseloomujoone või ameti järgi, näiteks Nutikas Smurf, Tugev Smurf, Nalja-Smurf, Laisk Smurf ja Kokk-Smurf. Igal smurfil on külas oma roll ja iseloom.
Smurfide kogukonna juhiks on Papa Smurf, kes on küla vanim ja targim elanik. Ta tunneb hästi alkeemiat ja maagiat ning kannab teistest eristumiseks punaseid rõivaid ja punast mütsi.[3]
Pikka aega oli Smurfette Smurfiküla ainus naissoost smurf. Ta lõi algselt kuri võlur Gargamel, et külvata smurfide seas segadust, kuid Papa Smurf muutis ta hiljem tõeliseks smurfiks.[3] Hiljem lisandus kogukonda ka Sassette, kelle lõid Smurfette ja mõned teised smurfid võluväe abil.[4]
Vastased
[muuda | muuda lähteteksti]Smurfide peamine vastane on kuri võlur Gargamel, kes elab Smurfiküla lähedal lagunenud majas. Ta püüab smurfe kinni mitmel eesmärgil: kasutada neid oma võlujookide ja loitsude valmistamisel, muuta nad kullaks või avastada Smurfiküla asukoht. Kuigi Gargamel kujutab endast smurfidele pidevat ohtu, nurjuvad tema plaanid enamasti smurfide nutikuse ja koostöö tõttu.
Gargameli saadab peaaegu alati tema kass Azrael, kes aitab tal smurfe jälitada ja kinni püüda. Erinevalt oma peremehest on Azrael sageli tähelepanelikum ja taiplikum, kuid ka tema katsed smurfe tabada lõppevad enamasti ebaõnnestumisega.
Lisaks Gargamelile on smurfide lugudes teisigi vastaseid. Korduva tegelasena esineb nõid Hogatha, kes püüab oma võlujõudu suurendada ning satub selle käigus sageli smurfidega konflikti. Gargameli ristiisa Balthazar on samuti võlur, kes kasutab võlukunsti ja püüab aeg-ajalt smurfe tabada või oma sugulast nende püüdmisel aidata.
Kohandused
[muuda | muuda lähteteksti]Smurfidest on ilmunud koomikseid, animasarju, animafilme, mängufilme, videomänge ning lasteraamatuid.
Esimesed smurfidel põhinevad lühianimatsioonid valmisid Belgias 1960. aastatel. 1975. aastal esilinastus täispikk animafilm "La Flûte à six schtroumpfs" ("Kuue smurfi flööt"), mis põhines samanimelisel koomiksil.[2] Aastatel 1981–1989 tootis Ameerika animatsioonistuudio Hanna-Barbera animasarja "Smurfid".[4] Sarja näidati paljudes riikides ning see aitas smurfidel saada tuntuks ka väljaspool Euroopat.
Smurfide põhjal on valminud ka mitu täispikka mängu- ja animafilmi. 2011. aastal esilinastus arvutianimatsiooni ja mängufilmi ühendav "Smurfid", millele järgnes "Smurfid 2" (2013). 2017. aastal ilmus täielikult arvutianimatsioonis valminud "Smurfid: Kadunud külake". 2025. aastal jõudis kinodesse uus animafilm "Smurfide suur film".[2]
Lisaks filmidele on smurfidest ilmunud kümneid videomänge erinevatele mängukonsoolidele ja arvutitele, sealhulgas Atari, Nintendo, Sega, PlayStationi, Xboxi ja Nintendo Switchi platvormidele. Lisaks on smurfide põhjal välja antud lauamänge, lasteraamatuid, koomiksikogumikke ja muud kaupa.
Smurfid on üks tuntumaid Belgias loodud koomiksitegelasi. Nende kujutisi on kasutatud postmarkidel, müntidel, näitustel ja teemaparkides. Smurfide koomikseid on tõlgitud enam kui 50 keelde ning neid on avaldatud miljonites eksemplarides üle maailma. 2025. aastal alustas Piilupart Kirjastus koomiksisarja "Smurfid" väljaandmist eesti keeles.[1][5]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 3 "Smurfid". Piilupart Kirjastus. 20. aprill 2025. Vaadatud 21. juulil 2026.
- 1 2 3 4 "Ajajoon | Smurfid". www.smurf.com (inglise). Vaadatud 22. juulil 2026.
- 1 2 "Koduleht | Smurfid". www.smurf.com (inglise). Vaadatud 22. juulil 2026.
- 1 2 "Smurfid – kes nad on ja kust nad tulid?". Tartu Postimees. 26. juuli 2013. Vaadatud 21. juulil 2026.
- ↑ ERR, Jane Saluorg | (25. aprill 2025). "Eesti keeles ilmus esimene osa koomiksisarjast "Smurfid"". ERR. Vaadatud 22. juulil 2026.