Smalt (pigment)

Allikas: Vikipeedia
See artikkel See artikkel räägib värvipigmendist. Mosaiigikunstis kasutatava klaasi kohta vaata artiklit smalt (klaas).

Smalt Dresdeni ajalooliste pigmentide kollektsioonis
Smaldiga värvitud vahvärkhoone
Hans Holbeini sir William Buttsi portree (1540–1543)on üks smaldi kasutuse näiteid Euroopa maalikunstis
Diego Velázquez "Breda alistamine". Taeval on kasutatud pliivalget, smalti ja asuriiti

Smalt on pulbriks peenestatud sinine koobalt-kaaliumklaas, mida 15.–18. sajandil kasutati värvipigmendina.

Smaldi koostis: 65% SiO2 + 15% K20 + 5% Al2O3 + 10% CoO

Värvainete indeksis on smaldi tähised PB 32 (Pigment Blue 32) ja CI 77365.

Omadused[muuda | muuda lähteteksti]

Smalt on hea valguskindlusega ja keemiliselt stabiilne, nagu kõik klaasil baseeruvad pigmendid (kui on õigesti valmistatud). Smalt toimib pigmendina paremini vee baasil värvides, nagu tempera, ja lubivärvides. Ajapikku kipub smaldi värvus siiski tuhmuma. Õlivärvides smaldi sinine värvus kaob, sest värvi andev koobaltiühend liigub klaasist õlisse, omandades oliivja varjundi või lausa oliivrohelise värvuse; edasi võib see manduda plekiliseks hallikaks tooniks smaldi leeliselise komponendi reageerimise tõttu õliga. Smaldi värvikaotust saab ennetada selle segamisel pliivalgega.[1]

Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

Lääne-Euroopas kasutati smalti maalipigmendina 15.18. sajandil. On väidetud, et smaldi leiutas 1540. aasta paiku Böömimaa klaasimeister Christian Schiirrer, kuid koobaltklaasi tunti ja kasutati juba Vana-Egiptuses alates 27. sajandist eKr, hiljem ka Pärsias. Koobalti omadusi klaasis võisid tunda ka Veneetsia klaasimeistrid, sest on säilinud koobaltiga värvitud Veneetsia klaasist nõusid 15. sajandist. Smalti kasutati ka Delfti keraamikas koobaltsinises glasuuris.[2]

Ehkki üksikuid näiteid leiab ka 15. sajandist, hakati smalti Euroopa maalikunstis laialdasemalt kasutama alates 16. sajandi lõpust. Smalt oli populaarne pigment oma odavuse tõttu, võrreldes palju kallima ultramariiniga. 17. sajandil sai selle tootmine eeskätt hollandlaste ja flaamlaste tegevusalaks. Smalt toimib hea sikatiivina ja seda lisati taimsetel värvainetel põhinevatele lakkpigmentidele täiteainena ja kuivamise hõlbustajana.[3]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Usage and handling. - Smalt. Pigments through the Ages". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. veebruar 2022. Vaadatud 14. veebruaril 2022.
  2. "History - Smalt.Pigments through the Ages". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. detsember 2021. Vaadatud 14. veebruaril 2022.
  3. "Overview - Smalt. Pigments through the Ages". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. veebruar 2022. Vaadatud 14. veebruaril 2022.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]