Sjuøyane

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Saarestiku kaart

Sjuøyane ('Seitse saart') on saarestik Teravmägede põhjaosas, Norra kõige põhjapoolsem saarterühm. Saared on asustamata.

Asend[muuda | muuda lähteteksti]

Sjuøyane saared asuvad Kirdemaa rannikust paarkümmend kilomeetrit põhja pool.

Sjuøyane saarestikku kuulub kolm suuremat saart (Phippsøya, Parryøya ja Martensøya) ning mitu väiksemat saart või laidu, mille seas suuremad on Waldenøya, Vesle Tavleøya, Tavleøya, Rossøya ja Nelsonøya. Saarte kogupindala on umbes 65 km². [1]

Saarestiku kõige põhjapoolsemal saarel Rossøyal asub Norra Kuningriigi põhjapoolseim punkt. Selle geograafilised koordinaadid on 80° 41′ N, 20° 57′ E.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Väidetavalt nägi saari esimesena hollandi vaalakütt juba 1618. aastal. Esimesena märkis Sjuøyane kaardile hollandlane Hendrick Doncker 1663. aastal, seejärel teiste hulgas Pieter Goos (1666). Cornelis Giles and Outger Rep paigutasid umbes aastal 1710 saared kaardil esimesena õigesse kohta.

Enamik saari on nime saanud esimeste saartele sattunud polaarekspeditsioonidel osalenute auks. Phippsi saar nimetati inglise meresõitja Constantine Phippsi järgi, kes 1773. aastal oma ebaõnnestunud retkel põhjapoolusele Sjuøyanest möödus. Tema ekspeditsiooni liikmete hulgas oli ka tollal veel tundmatu Horatio Nelson, kelle järgi sai nime Nelsonøyan. Parryøyan on nimetatud inglise admirali ja polaaruurija William Edward Parry auks (ekspeditsioon aastal 1827).

Aastal 1861 külastas saari soomerootsi maadeuurija Adolf Erik Nordenskiöld.

Aastal 1973 rajati looduskaitseala.

Kliima ja loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Kliima on arktiline. Tänu Golfi hoovusele on saarte ümbruses soodsamad jääolud ning need on paremini ligipääsetavad kui suur osa Teravmägede lõunapoolsemast rannikust.

Saared koosnevad gneisist ja graniidist.

Sjuøyane saartel kasvavad vaid samblikud, samblad ja mõned kivirikud.

Seal elavad morsad ja jääkarud; viimaste hulk sõltub jääoludest. Esineb ka põhjapõtru ja polaarrebaseid.

Lindudest pesitsevad saartel kurvitsalised lunn ja väikealk ning vandelkajakas. Linnud saabuvad aprillis-mais.

Sjuøyane kuulub Kirde-Svalbardi looduskaitseala koosseisu.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]