Sitsiilia teema

Sitsiilia teema (kreeka keeles θέμα Σικελίας Théma Sikelías) oli Bütsantsi sõjalis-tsiviilprovints (thema, teema) 7. sajandi lõpust kuni 10. sajandini, hõlmates Sitsiilia saare ja Calabria piirkonna Itaalia mandriosas. Pärast moslemite Sitsiilia-vallutust aastal 902 piirdus teema Calabriaga, kuid säilitas oma algse nime 10. sajandi keskpaigani.

Ajalugu

Alates idagootidelt tagasivallutamisest Belisariose poolt aastatel 535–536 moodustas Sitsiilia eraldi provintsi preetori võimu all, samas kui armeed juhtis dux. Strategos (sõjaline kuberner) on saarel tõendatud araabia allikates aastatel 687–695, ja arvatavasti sel ajal tehti saarest teema.

Teema põhines Siracusal, Sitsiilia traditsioonilisel pealinnal. See ei koosnenud vaid saarest, mis oli jagatud ringkondadeks (tourma), vaid ka mandri Calabria hertsogkonnast (kreeka: δουκᾶτον Καλαυρίας, doukaton Kalavrias), mis ulatus laias laastus kuni Crati jõeni. Lisaks rakendas Sitsiilia strategos teatavat võimu – varieerus vastavalt valitsevale kohalikule poliitilisele fraktsioonile – autonoomsete hertsogkondade Napoli, Gaeta ja Amalfi üle.

Moslemite saarevallutus algas aastal 826. Pärast Siracusa langemist aastal 878 ja Taormina vallutamist aastal 902 kolis strategos Calabria pealinna Rhegioni. 10. sajandi esimesel poolel käivitasid bütsantslased arvukalt nurjunud sõjaretki saare tagasivallutamiseks ja säilitasid mõned isoleeritud kindlused Messina lähistel aastani 965, kui langes viimane Bütsantsi eelpost Rametta. "Sitsiilia strategose" amet jäi seega ametlikuks tiitliks kuni 10. sajandi keskpaigani, kui ürikutesse ilmus "Calabria strategos".

Vaata ka

• Ravenna eksarhaat
• Islami ajalugu Lõuna-Itaalias