Mine sisu juurde

Sissetung Poolasse

Allikas: Vikipeedia
See artikkel See artikkel räägib sissetungist Poolasse 1939. aastal üldiselt. Nõukogude Liidu sissetungi kohta vaata artiklit Nõukogude Liidu sissetung Poolasse. Slovakkia sissetungi kohta vaata artiklit Slovakkia sissetung Poolasse. Teiste tähenduste kohta vaata artiklit Sissetung Poolasse (täpsustus).

Sissetung Poolasse
Osa teisest maailmasõjast
Luftwaffe pommitajad Poola kohal; Schleswig-Holstein ründab Westerplatte poolsaart; Danzigi vabalinna politsei lõhub Poola piiripunkti (lavastus); Saksa soomuskolonn; Saksa ja Nõukogude sõdurid kätlevad; Varssavi pommitamine
Toimumisaeg 1. september – 6. oktoober 1939
(35 päeva)
Toimumiskoht Poola
Saksamaa idaosa
(praegune Poola)
Danzigi vabalinn
(praegune Gdansk, Poola)
Osalised
Poola Saksamaa
Slovakkia
Nõukogude Liit
Väejuhid või liidrid
Edward Śmigły-Rydz
Wacław Stachiewicz
Fedor von Bock
Gerd von Rundstedt
Mihhail Kovaljov
Semen Tõmošenko
Jõudude suurus
1 000 000 2 000 000+
Kaotused
874 700 59 000

Sissetung Poolasse (ka Poola invasioon, septembrikampaania, Poola kampaania ja 1939. aasta Poola kaitsesõda) oli sõjaline rünnak, mille käigus tungisid Saksamaa, Nõukogude Liit ja Slovakkia sügisel 1939 Poolasse. Sellega algas teine maailmasõda.[1] Enne sissetungi allkirjastasid Saksamaa ja Nõukogude Liit Molotovi-Ribbentropi pakti ning toimus Danzigi kriis. Nõukogude Liit ründas 17. septembril. Invasioon lõppes 6. oktoobril, kui Saksamaa ja Nõukogude Liit sõlmisid sõprus- ja piirilepingu ning jagasid Poola omavahel.

Sissetungi eesmärk oli likvideerida Poola riik ning hävitada selle rahvas.[2][3] Saksamaa ja Slovakkia ründasid põhjast, lõunast ja läänest hommikul pärast Gleiwitzi intsidenti. Saksa sõjavägi edenes kiiresti ning poolakad taganesid piirilt sügavamale sisemaale rajatud kaitseliinidele. Septembri keskel said poolakad Bzura lahingus otsustavalt lüüa. Poola sõjavägi taganes riigi kaguosast ning valmistus Suurbritannia ja Prantsusmaa abi oodates Rumeenia sillapead pikemalt kaitsma. Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid 3. septembril Saksamaale sõja, kuid nende abi oli ülimalt piiratud. Prantsusmaa korraldas Saksamaal küll lühikese Saari pealetungi, kuid Poola vallutati enne seda, kui Briti eelväed Mandri-Euroopasse jõudsid.

17. septembril ründas Punaarmee Ida-Poolat, mis jäi Molotovi-Ribbentropi pakti järgi Nõukogude Liidu "mõjusfääri". Selle vastu polnud Poolal kaitset. Poola väed pidid võitlema mitmel rindel ning ei olnud enam suutelised Rumeenia sillapead kaitsma. Paljudel Poola väeosadel kästi põgeneda sõjas neutraalsesse Rumeeniasse. 6. oktoobril said poolakad Kocki lahingus viimase hoobi ning sellega oli kogu riik Saksamaa ja Nõukogude Liidu kontrolli all. Poola küll ametlikult ei kapituleerunud, kuid sellega sai lõpu Poola Teine Vabariik.

Kuni 8. oktoobrini oli Saksamaa poolt vallutatud aladel võimul sõjaväevalitsus. Pärast seda annekteeris Saksamaa Lääne-Poola ja Danzigi vabalinna. Ülejäänud Poola läks vastloodud Poola üldvalitsuse kontrolli alla. Venelased liitsid enda poolt vallutatud alad Valgevene ja Ukraina NSV-dega ning seal algas ulatuslik sovetiseerimine. Võõrvõimusid hakkas õõnestama vastupanuliikumine, mille liikmed lõid põrandaaluse riigi. Paljud riigist põgenenud sõjaväelased liitusid Poola eksiilvalitsusele ustavate Poola relvajõududega läänes.

  1. "German-Soviet Pact". encyclopedia.ushmm.org. Vaadatud 27. juulil 2022. ...paved the way for the joint invasion and occupation of Poland by Nazi Germany and the Soviet Union that September.
  2. Gushee, David P. (2013). The Sacredness of Human Life. William B. Eerdmans Publishing Co. Lk 313–315. ISBN 978-0-8028-4420-0.
  3. Moor-Jankowski, Jan (5. august 2019). "Holocaust of non-jewish Poles during WWII". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. august 2019.