Sirvėta regionaalpark

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lina pisarate allikas
Regionaalpargi infostend

Sirvėta regionaalpark (leedu keeles Sirvėtos regioninis parkas) on regionaalpark Leedus Švenčionyse ja Ignalina rajoonis Švenčionysi ümbruskonna servamoodustiste vööndis. Regionaalpark asutati 1992. aastal, et kaitsta sealse veelahkmepiirkonna maastikke, ökosüsteemi ja kultuuripärandit.

Regionaalpargi moodustamiseks ühendati mitmed tunnelorgude kaitseks moodustatud kaitsealad. Kaitseala territooriumile jääb mitu termokarsti tagajärjel tekkinud järve. Ka asuvad piirkonnas mitmed lubjarikkad madalsood.[1]

Sirvėta regionaalpargi pindala on 8755 hektarit. Selle territooriumile jäävad Neversčiai botaaniline kaitseala, Salotise telmoloogiline kaitseala (84 ha), Ilgysi hüdrograafiline kaitseala, Didžiasalise etnokultuuriline kaitseala, Sirvėta ja Šventa maastikukaitsealad ning Čiūlėnai ja Nevaišiai geomorfoloogilised kaitsealad.[2] Regionaalpargi halduskeskus ja külastuskeskus asub Šventas, Dvaro g. 25.[3]

Regionaalparki jääb 31 järve. Seal asub ligi 250 aasta vanune Neversčiai saaremets ja 26 pärnade kasvukohta. Üksikobjektidena on kaitse all Lina pisarate allikas, Medišionysi pärnad, Adamavase, Stanislavavase ja Bielionysi tammed.

Regionaalpargi territooriumil asuvad neli linnamäge, kaks hiiepaika, kaks tumuluste kompleksi, viis mõisakompleksi ja kaks säilinud metsavendade punkrit. Didžiasalise küla kaitseks on loodud etnokultuuriline kaitseala.[4]

Regionaalpargile on allutatud ka mitmed kaitsealad väljaspool regionaalpargi territooriumi. Nende hulka kuuluvad Adutiškise-Guntauninkai metsade, Svyla, Birvėta ja Gelednė biosfääri polügoonid, Dysna hüdrograafiline kaitseala, Kunigiškė maastikukaitseala ning Milašiuse, Perūnase ja Vytėnai telmoloogilised kaitsealad.[5]

Looduskaitsealustest taimeliikidest esinevad regionaalpargis põldpisikas, niidu-kuremõõk, arukäpp, harilik käoraamat, Balti sõrmkäpp ja kuradi-sõrmkäpp.[6] Seal elab kuus liiki looduskaitsealuseid kahepaikseid, kolm liiki roomajaid ja 33 liiki linde.

Looduskaitsealuseid selgrootuid esindavad pääsusaba, Bleparitha bathensis, vareskaera-aasasilmik, mustlaik-apollo ja eremiitpõrnikas.[7]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. oktoober 2020. Vaadatud 22. novembril 2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  2. draustiniai
  3. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. november 2020. Vaadatud 22. novembril 2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  4. Kultūros paveldas
  5. Priskirtos teritorijos
  6. Augalija
  7. Gyvūnija

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]