Sipelgaõgilased
Ilme
Sipelgaõgilased | |
---|---|
Suur-sipelgaõgija (Myrmecophaga tridactyla) | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
Klass |
Imetajad Mammalia |
Selts |
Napihambulised Pilosa |
Sugukond |
Sipelgaõgilased Myrmecophagidae Gray, 1825 |
Sipelgaõgilased (Myrmecophagidae) on sugukond imetajaid napihambuliste seltsist. Nad toituvad termiitidest ja sipelgatest ning neil on selleks vastavad füüsilised omadused: pikk torujas koon, kleepuva keelega väike hambutu suu, suurte kõverate küünistega tugevad eeskäpad.
Sipelgaõgijad elutsevad Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Nende suurus varieerub märgatavalt: maapinnal elav suur-sipelgaõgija kaalub 27-50 kg ning on 180-220 cm pikk, samas kui puudel elutseva oravasuuruse kääbus-sipelgaõgija mass on 175-400 g ja tüvepikkus 16-20 cm. Sipelgaõgijate lähimad sugulased on laisiklased.
Perekonnad ja liigid
[muuda | muuda lähteteksti]Perekond | Liik | Pilt |
---|---|---|
Myrmecophaga |
Suur-sipelgaõgija (Myrmecophaga tridactyla) |
|
Tamandua | Põhjatamandu (Tamandua mexicana)
Lõunatamandu (Tamandua tetradactyla) |
|
Cyclopes | Kääbus-sipelgaõgija (Cyclopes didactylus) |
Kääbus-sipelgaõgija eraldatakse mõnikord omaette Cyclopedidae sugukonda.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Andrei Miljutin. Maailma imetajate mitmekesisus. Tallinn : Varrak, 2015. Lk 95