Sinilammas

Sinilammas ehk nahur
	;
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Imetajad Mammalia;
Selts	Sõralised Artiodactyla;
Alamselts	Mäletsejalised Ruminantia;
Sugukond	Veislased Bovidae;
Alamsugukond	Kitslased Caprinae;
Perekond	Sinilammas Pseudois;
Liik	Sinilammas ehk nahur;
Binaarne nimetus
	Pseudois nayaur; (Hodgson, 1833)

Sinilammas ehk nahur (Pseudois nayaur) on kitslaseliik.

Süstemaatika

Kuigi sinilammas on nime poolest lammas, on ta lähemas suguluses kitse kui lamba perekonnaga ning on arvatud omaette sinilamba perekonda.

Sinilammas on liik sinilamba perekonnast veislaste sugukonnas kitslaste alamsugukonnas või triibuses.

Mõnikord jagatakse sinilammas kaheks alamliigiks:^[2]

Pseudois nayaur nayaur (Hodgson, 1833); Tiibet, Bhutan, Nepal, Põhja-Pakistan, Põhja-India ja Tadžikistan
ida-siniilammas ehk ida-nahur Pseudois nayaur szechuanensis (Rothschild, 1922); Lääne-Hiina

Kahe alamliigi eristamine ei ole üldtunnustatud, nii et mõnikord loetakse sinilammas ka monotüüpseks liigiks.^[3]^[4] Teiselt poolt loetakse mõnikord sinilamba alamliigiks ka oletatavat liiki Pseudois schaeferi.

Molekulaargeneetilised uuringud 220 isendiga liigi peaaegu kogu levilast aastast 2017 eristasid selgelt kahte alamliiki, kusjuures P. n. nayaur piirdub Tiibeti populatsiooniga, kuna aga ida-sinilammas hõlmab Qiliani mägede loomad Gansu ja Qinghai provintsis ning Hengduani mägede loomad Sichuani provintsis. Peale selle tuvastati kaks omaette populatsiooni, üks Helani mägedes Ningxia Huei autonoomses piirkonnas ja teine Pamiiris. Seejuures lahknes Tiibeti rühm ülejäänud liinist esimesena ja see juhtus varajases pliotseenis 4,6 miljonit aastat tagasi. See lahknemine on arvatavasti seotud Tiibeti kiltmaa moodustumise ühe faasiga. Viimasena lahknes Helani populatsioon hilises pliotseens 3,6 miljonit aastat tagasi. Selle analüüsi tulemusena tuleb taksonoomia ümber töötada.^[5]

2012. aastal tehtud geenianalüüs ei näidanud mingit märki sellest, et oleks olemas liik Pseudois schaeferi või alamliik 'Pseudois nayaur schaeferi. See osutus ida-sinilamba morfoloogiliseks variandiks.^[6]

Välimus

Välimuselt meenutavad sinilambad pigem kitsi kui lambaid.

Täiskasvanud sinilamba tüvepikkus on 120–170 cm, saba on 10–20 cm pikkune, selle alapool on karvadeta nagu kitsedel. Ka kõri on hästi nähtav nagu kitsedel. Õlakõrgus on 75–90 cm. Kehamass on 35–80 kg, kusjuures isased on raskemad kui emased.

Sinilamba karvastik on hall, sageli sinaka läikega; kõht ja jalgade tagapooled on valged ning rind ja jalgade esipool on must.

Mõlemal sugupoolel on sarved. Isastel on need tugevad, ümmarguse ristlõikega ning kõverad, nende pikkus võib ületada 80 cm. Emastel on lühikesed sirged 20 cm pikkused sarved.

Levila

Sinilammas elutseb Himaalaja piirkonnas ning Tiibeti, Xinjiangi ja Sise-Mongoolia mäeahelikes.

Elupaigad

Sinilammas viibib 3000–5000 m, vahel isegi 6500 m kõrgusel.

Toitumine

Sinilambad söövad rohttaimi, samblaid ja muud taimtoitu.

Eluviis

Sinilambad söövad alpiaasadel. Ohu korral põgenevad nad järskudele nõlvadele, kus nad leiavad pidet, kust neid aga ükski röövloom kätte ei saa.

Emased ja talled moodustavad 5–18-liikmelisi karju, harvadel juhtudel on võimalikud ka suuremad rühmad. Väljaspool paaritumisaega elavad sokud tavaliselt üksinda või rühmadena.

Paljunemine

Paaritumisajal muutuvad sokud sookaaslaste vastu väga agressiivseks ja püüavad mõnikord väga ägedate võitlustega saavutada kontrolli mõne emaste karja üle.

Paaritumine leiab aset oktoobri ja jaanuari vahel. Umbes 160-päevase tiinuse järel tuleb mai ja juuli vahel ilmale üks tall, vahel ka kaksikud. Tallesid imetatakse kuus kuud, suguküpsus saabub pooleteistaastaselt. Isased saavad sugu jätkata siiski alles seitsmendal eluaastal.

Eluiga

Eluiga on 12–15, vangistuses 20 aastat.

Ökoloogia

Sinilamba looduslike vaenlaste seas on lumeleopard, kes elab samades kohtades nagu sinilammas.^[7]

Arvukus ja ohustatus

Veel 1960ndatel oli sinilambaid üle miljoni, see arv on küttimise tagajärjel tunduvalt kahanenud. Kuni 1989. aastani kütiti neid liha pärast, seda eksporditi ka Euroopasse, siis see keelati. Salaküttimine on aga endiselt probleemiks. Koguarvu hinnangud ulatuvad 45 tuhandelt 400 tuhandeni. IUCNi hinnangul on liik soodsas seisundis.

Loomaaed

Tallinna loomaaia alpinaariumis on eksponeeritud ida-sinilammas.^[8]

Kirjandus

Xiaoming Wang, Robert S. Hoffmann. Pseudois nayaur und Pseudois schaeferi. – Mammalian Species, 1987, 278, lk 1–6.
Tan Shuai; Zou Dandan; Tang Lei; Wang Gaochao; Peng Quekun; Zeng Bo; Zhang Chen; Zou Fangdong. Molecular evidence for the subspecific differentiation of blue sheep (Pseudois nayaur) and polyphyletic origin of dwarf blue sheep (Pseudois schaeferi). – Genetica, 2012-06-01, 140 (4), lk 159–167.Resümee.
Shuai Tan, Zhihong Wang, Lichun Jiang, Rui Peng, Tao Zhang, Quekun Peng, Fangdong Zou. Molecular phylogeny and phylogeography of genus Pseudois (Bovidae, Cetartiodactyla): New insights into the contrasting phylogeographic structure. – Ecology and Evolution, 2017, lk 1–11. Veebis

Viited

↑ Harris, R.B. (2014). Pseudois nayaur. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2014.
↑ Xiaoming Wang, Robert S. Hoffmann. Pseudois nayaur und Pseudois schaeferi. – Mammalian Species, 1987, 278, lk 1–6.
↑ Colin Groves, David M. Leslie Jr. Family Bovidae (Hollow-horned Ruminants). – Don E. Wilson, Russell A. Mittermeier (toim). Handbook of the Mammals of the World, kd 2, Hooved Mammals, Lynx Edicions, Barcelona 2011, ISBN 978-84-96553-77-4, lk 444–779 (lk 716–717).
↑ Colin Groves, Peter Grubb. Ungulate Taxonomy, Johns Hopkins University Press 2011, lk 108–280.
↑ Shuai Tan, Zhihong Wang, Lichun Jiang, Rui Peng, Tao Zhang, Quekun Peng, Fangdong Zou. Molecular phylogeny and phylogeography of genus Pseudois (Bovidae, Cetartiodactyla): New insights into the contrasting phylogeographic structure. – Ecology and Evolution, 2017, lk 1–11. Veebis
↑ Tan Shuai; Zou Dandan; Tang Lei; Wang Gaochao; Peng Quekun; Zeng Bo; Zhang Chen; Zou Fangdong. Molecular evidence for the subspecific differentiation of blue sheep (Pseudois nayaur) and polyphyletic origin of dwarf blue sheep (Pseudois schaeferi). – Genetica, 2012-06-01, 140 (4), lk 159–167.Resümee.
↑ Tej Kumar Shrestha. Wildlife of Nepal – A Study of Renewable Resources of Nepal Himalayas, Tribhuvan University, Kathmandu 2003, lk 248.
↑ Ida-sinilammas ehk ida-nahur, tallinnzoo.ee.

Välislingid

Sissekanne, ultimateungulate.com
Sissekanne, iucnredlist.org
Ida-sinilammas ehk ida-nahur, tallinnzoo.ee

[1] Harris, R.B. (2014). Pseudois nayaur. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2014.

[Wang_et_al._1987-2] Xiaoming Wang, Robert S. Hoffmann. Pseudois nayaur und Pseudois schaeferi. – Mammalian Species, 1987, 278, lk 1–6.

[Groves_et_al._2011-3] Colin Groves, David M. Leslie Jr. Family Bovidae (Hollow-horned Ruminants). – Don E. Wilson, Russell A. Mittermeier (toim). Handbook of the Mammals of the World, kd 2, Hooved Mammals, Lynx Edicions, Barcelona 2011, ISBN 978-84-96553-77-4, lk 444–779 (lk 716–717).

[Groves_et_al._2011b-4] Colin Groves, Peter Grubb. Ungulate Taxonomy, Johns Hopkins University Press 2011, lk 108–280.

[Tan_et_al._2017-5] Shuai Tan, Zhihong Wang, Lichun Jiang, Rui Peng, Tao Zhang, Quekun Peng, Fangdong Zou. Molecular phylogeny and phylogeography of genus Pseudois (Bovidae, Cetartiodactyla): New insights into the contrasting phylogeographic structure. – Ecology and Evolution, 2017, lk 1–11. Veebis

[6] Tan Shuai; Zou Dandan; Tang Lei; Wang Gaochao; Peng Quekun; Zeng Bo; Zhang Chen; Zou Fangdong. Molecular evidence for the subspecific differentiation of blue sheep (Pseudois nayaur) and polyphyletic origin of dwarf blue sheep (Pseudois schaeferi). – Genetica, 2012-06-01, 140 (4), lk 159–167.Resümee.

[Shrestha-7] Tej Kumar Shrestha. Wildlife of Nepal – A Study of Renewable Resources of Nepal Himalayas, Tribhuvan University, Kathmandu 2003, lk 248.

[tall-8] Ida-sinilammas ehk ida-nahur, tallinnzoo.ee.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]