Silo (Astuuria kuningas)
Silo (suri 783. aastal) oli Astuuria kuningas aastatel 774–783 ja kuningas Aurelio järglane troonil. Tema eestvõttel on ehitatud varaseim tänini säilinud Astuuria eelromaani kirik, Santianes de Pravia San Juan Apóstol y Evangelista kirik[1]. Ta oli Córdoba Umaijaadide emiiri ‘Abd ar-Raḩmān I ja Karl Suure kaasaegne.
Eluloost
[muuda | muuda lähteteksti]Silo sai kuningaks tänu abielule Adosindaga, kes oli Alfonso I tütar. Ta viis Astuuria kuningriigi pealinna Cangas de Onísist Praviasse, mis asus kuningriigi keskusele lähemal.[2]
Chronicon Albeldense teatel hoidis Silo moslemitega rahu ob causam matris 'oma ema pärast'. Selle väljendi tähenduse üle on vaieldud: see võib tähendada, et tema ema oli moslem, kel oli mingi seos Umaijaadide emiiri Abd ar-Rahmān I-ga, või et ema oli Abd ar-Rahmāni pantvang Córdobas, ent see võib viidata ka millelegi muule.
Et moslemid ei rünnanud Astuuria kuningriiki tema valitsusajal, seda seletatakse asjaoluga, et Silo valitsusaeg langes kokku Karl Suure sekkumisega Hispaania asjadesse aastal 778. Karl Suur ei suutnud Zaragoza piiramist jätkata ja pidi taanduma läbi Roncesvallese, kus ta sai rängalt lüüa. Sellele järgnes Abd ar-Rahmān I sõjakäik Ebro orgu aastal 781, mille eesmärk oli kätte maksta neile, kes olid suhtunud soosivalt frankide sissetungi.
Astuuria kuningriigis mässas Galicia Silo valitsusajal; eelmine ülestõus oli toimunud Fruela I valitsusajal; kroonikad ei selgita mässu põhjuseid. Mässuliste vägi kohtus Silo vägedega Montecubeiro lahingus tänapäeva Lugo provintsis, kus Silo nad alistas ja mässu vaigistas.
Silo valitsusajast pärineb Pürenee poolsaare vanim teadaolev keskaegne kirjalik dokument. Kuningas Silo ürik (Diploma del Rei Don Sílo) on dateeritud 23. augustisse 775. See on annetusleping pro anima 'hinge hüvanguks', milles Silo annab rühmale munkadele valduse Tabulata külas (tänapäeval Trabada) Lucises (Lugo) kloostri asutamiseks.[2]
Troonile asudes viis Silo 774. aastal pealinna Cangas de Onísist üle Praviasse, kus ta ise oli kohalik maaomanikust suurnik. Uuel pealinnal oli strateegiline eelis: iidne Rooma asula Pravia paiknes Nalóni jõe orus, Rooma-aegse Asturica Augustasse (tänapäeva Astorga) viiva tee ääres. Pealegi jäi Cangas de Onís kuningriigi keskmest kaugele pärast seda, kui Silo oli riigi piire Galiciani laiendanud.[2]
Silo suri Pravias aastal 783. aastal. "Primera Crónica General" kirjutab:
- Kuningas Silo valitsusaja kaheksandal aastal, Era Hispanica aastal 817 [783], kuningas Silo suri ja maeti apostel ja evangelist Johannese kirikusse, mis oli ehitatud tema eluajal.
Silo maeti San Juani kirikusse, mille ehitamise ta oli algatanud. Hauakamber San Juan Apóstol y Evangelista kirikus Santianes de Pravias, mida peetakse tema ja Adosinda omaks, on seal säilinud tänini.[2]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]| Eelnev Aurelio |
Astuuria kuningas 774–783 |
Järgnev Alfonso II |