Peri põhikool

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Sika külakool)

Peri põhikool oli põhikool Põlva maakonnas Põlva vallas Peri külas.

Ajalugu[1]

Kool asutati 1766.[2] Peri mõisa rentnik Georg Magnus von Glasenapp andis Sika küla kõrtsmikule Ala-Madisele kohustuseks õpetada 12-14-aastaseid lapsi lume tulekust lume minekuni.  Koolitöö toimus 3 korda (mõnedel andmetel 2 korda) nädalas kõrtsi eeskambris. Õppeaineteks olid testament, käsuraamat ja lauluraamat.

18. sajandi lõpus ehitati Peri mõisamaadele koolihoone praeguse koolihoone lähedusse. Hoones oli üks ahjuga tare, millel oli muldpõrand ja sees pikk laud. Kooliõpetajaks oli Sika Jakob (Jakob Sõgel). Ta õpetas umbes 25 aastat 11-16aastastele lastele lugemist, laulmist, katekismust ja piiblit.

19. sajandi keskel ehitati uus koolimaja. Uues majas oli klassiruum, ruum palvetamiseks ja õpetajate ruum. Õpetajaks oli Ants Matsen (hüüdnimega Pesso-Ants). Koolis õpetati usuõpetust, lugemist, kirjutamist ja rehkendamist. Kuni 14-aastased lapsed olid lugemiskoolis, pärast 2 aastat kirjutamiskoolis. Kehtis koolisundus ja puudujaid trahviti. 1862. aastal õppis koolis 84 õpilast. Ants Matsen õpetas lapsi üle 30 aasta ning andis seejärel ameti üle oma pojale.

1871. aastast jätkas Peri koolis ametit Daniel Antsu poeg Matsen, kes oli ametis kuni 1904. aastani. Õpiti katekismust, piiblilugu, laulmist, lugemist, kirjutamist, rehkendamist ja geograafiat. 1878. aastal õppis koolis 52 õpilast. Koolitalv kestis 1. oktoobrist kuni 1. maini.

1885. aastal ehitati uus koolimaja.

1904. aastal reorganiseeriti kool Peri Ministeeriumikooliks, kus algselt oli koolijuhatajaks Nõmm ja seejärel Nordman ning õpetajaks August Lepp. Koolis oli karm kord, õpetamine ja õppematerjalid venekeelsed, eesti keeles rääkimine oli keelatud nii tunnis kui ka vahetunnis. Kuigi vähesed õpilased jõudsid kooli lõpetada, olid need elus edukad. 1911. aasta kooliraamatukogude ülevenemaalise ülevaatuse põhjal selgus, et Põlva kihelkonnas oli suurim raamatukogu Peri Ministeeriumikoolil. 1915. aastal oli õpilaste arv 140.

1917. aastal lõppes Peri Ministeeriumikooli tegevus ja Peri valla Sika Algkooli juhatajaks sai Marta Pragi (Lepik). Kool oli algselt 4-klassiline ja alates 1926. aastast 6-klassiline. Õpetajaks tuli tagasi Daniel Matsen, kes õpetas lapsi kokku 53 aastat.

1928. -1934. aastal oli Sika Algkooli juhataja Elmar Leotoots (Lanno). Koolis oli 3 klassikomplekti (I+II, III+IV ja V+VI klass) ja 3 õpetajat. Koolis töötas ÜENÜ (Ülemaailmse Eesti Noorsoo Ühendus) Sika osakond, 30-liikmeline segakoor (võttis osa X üldlaulupeost) ja meeskoor. Toimusid õpilasekskursioonid.

1934. -1940. aastal oli Sika Algkooli juhatajaks Paul Mitt, kelle ajal kujundati palju kooli välimust (rajati kooliaed ja tarastati koolimaja ümbrus).

1940.-1944. oli kooli juhatajaks Julius Nikopensius (Jullo Roosalu). 1943. aastal paigutati koolimajja saksa sõjaväeosa, mistõttu mõne kuu jooksul õppetööd ei toimunud.

1944- 1948. aastal juhtis Peri 7- klassilist kooli Elisabeth Praggi (Pragi). Koolis alustas tegevust rahvatantsuring. 1945. aastal lõpetas Peri 7-klassilise Kooli I lennu 11 õpilast.

Järgnevatel aastatel olid koolijuhtideks Selma (Oja) Viljasto (1948-1950), Eha Rõigas (Kivi) (1950-51 ja sel ajal muudeti kool korraks  4-klassiliseks algkooliks, kuid vanemate nõudmisel muudeti aasta pärast tagasi 7-klassiliseks), Virve Aasma (1951 -1955).

1955-1959 oli direktoriks Ülo Kõpp. Kool sai endale elektrivalgustuse ning tööõpetuse klassi. Rajati spordiväljak. 1958. aastal alustas tegevust pioneerikino Elektron, mille juhendaja oli õpetaja Koidu Kusnets.

1959-1967 oli Peri 7. klassilise kooli direktoriks Rudolf Seppa. Tema alustas kooli ajaloo uurimist. 1961.-62. õppeaastast kehtestati kohustuslik 8-klassiline algharidus. Sel ajal laiendati kooli õppe-katseaeda ning magasiait ehitati võimlaks. Valmis koolimaja juurdeehitus ja kooliõue ehitati internaat. 1962.-1965. töötas Peri koolis Peri Maanoorte Kooli 8. ja 9. klass, kus tunnid toimusid peamiselt töötavatele noortele õhtuti.

1967.-1973. aastal juhtis Peri 8-klassilist Kooli Juta Süld ja seejärel Kalju Eensalu (1973.-1974. õ-a) ning Lehte Sillamäe (1974.-1977. õ-a), kelle ajal valmis magasiaida/võimla juurdeehitusena poiste tööõpetuse ruum.

1977.-1986. aastateks naasis direktoriks Juta Süld. Sel ajal seati koolis sisse ainekabinetid.

1986. aasta sügisest 1998. aasta sügiseni oli Peri 8-klassilise (1988. aastast 9-kl) Kooli direktoriks Arvo Sarapuu. Koolihoonet uuendati nii seest kui väljast. Algasid, jätkusid ja juurdusid uuendused koolielus. Hoogustus õpilaste huvialane tegevus. Kooliaias ja põllul kasvatati köögivilju. Õpilastel oli kohustus töötada suvel aias 5 päeval. Selle kohustuse täitmine tagas tasuta koolilõuna. Liikumine ja tervislikud toiduvalikud tõid koolile tervistedendava kooli nimetuse. Kool muutus Põlva rajoonis üheks huviobjektiks.

1998-2004 oli kooli direktoriks Ilmar Tagel. Kooli olid rasked ajad, kus õpilaste arv vähenes. Kooli tegevus lõppes 2004. aastal seoses laste arvu vähenemisega.

2. septembril 2007 avati koolimaja seinal mälestustahvel.

6. septembril 2008 avati Peri kooli muuseumituba koolihoone teisel korrusel Koidu ja Heino Kusnetsi eestvedamisel.

Kooli nimed:[2][1]

  • 1766 Sika külakool
  • 1904-1917 Peri Ministeeriumikool
  • 1917-1937 Sika Algkool (6.kl)
  • 1937-1944 Peri Algkool (6.kl)
  • 1944-1961 Peri 7-kl Kool
  • 1961-1988 Peri 8-kl Kool
  • 1988-2004 Peri Põhikool

Kool suleti 2004. aastal.

Kooli direktorid:[1]

  • 1871-1904 Daniel Antsu poeg Matsen
  • 1904-1912 Nõmm
  •  1912-1915 Nordman
  • 1917-1925 Marta Pragi (Lepik)
  • 1925-1926 Alide Kinsiko (Pettai)      
  • 1928-1934 Elmar Leotoots (Lanno)
  • 1934-1940 Paul Mitt
  • 1940-1944 Jullo Roosalu (Julius Nikopensius)
  • 1944-1948 Elisabeth Praggi
  • 1948-1950 Selma Oja (Viljasto)
  • 1950-1951 Eha Rõigas (Kivi)
  • 1951-1955 Virve Aasma
  • 1955-1959 Ülo Kõpp
  • 1959-1967 Rudolf Seppa
  • 1967-1973 Juta Süld
  • 1973-1974 Kalju Eensalu
  • 1974-1977 Lehte Sillamäe
  • 1977-1986 Juta Süld
  • 1986-1998 Arvo Sarapuu
  • 1998-2004 Ilmar Tagel

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Koidu Kusnets, 2008. Peri kool 1766-2004.
  2. 2,0 2,1 Martin Kaasik, 2001. Eesti koolid 2000. AS Inreko Press. Lk 273