Siil udus (multifilm)

Allikas: Vikipeedia
Nõukogude Liidu 1988. aasta postmark kaadriga multifilmist "Siil udus"

"Siil udus" on 1975. aastal Sojuzmultfilmi stuudios valminud kümneminutine multifilm[1].

Film jutustab siilist, kes läheb karupojale külla, et koos teed juua ja tähti vaadata. Tee peal eksleb ta aga udus, kohtab mitmesuguseid loomi, kellest mõni teda abistab ja mõni ehmatab, ning kukub jõkke.

Multifilm on valminud Sergei Kozlovi lasteraamatu "Siil udus" järgi, autor on ka filmi stsenarist. Filmi režissöör on Juri Norštein.[1]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

2003. aastal valisid maailma animafilmieksperdid Tokyo animafilmifestivali korraldajate palvel maailma ajaloo ja kõigi rahvaste parima multifilmi ning leidsid, et see on just film "Siil udus".[1]

2009. aastal püstitati Ukraina pealinna Kiievisse multifilmi peategelase kuju. Mälestusmärk kujutab puupaku otsas seisvat siili, kes kannab õlal kompsu, ning on tehtud puust ja kruvidest. Kuju asub Zolotovorotski, Reitarski ja Georgijevski tänava vahelises pargis ning selle lasi valmistada Kiievi rohealadega tegelev mittetulundusühing[2] Kievskaja Landšaftnaja Initsiativa.[3]

Hayao Miyazaki on nimetanud Juri Noršteini "suureks kunstnikuks"[4] ja tunnistanud, et "Siil udus" on üks tema lemmikmultifilme.[5]

Eestikeelne kõnekujund ja popkultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Multifilmi mõjul on udus eksleva siili kujund ("nagu siil udus" tähendab eesti fraseologismide alussõnastiku andmetel nõutust, segaduses olekut[6] jms) Eestis populaarne ning seda kasutatakse näiteks uduse ilma kirumiseks, mõtete tupikusse jooksmise väljendamiseks, saamatu, uimase või uimastatud inimese kohta jne. Väljend on sobinud nii arutlevate artiklite teemaarendusse kui ka artiklipealkirjadesse.[7][8]

2004. aastal toimus Raplamaal autoorienteerumisvõistlus "Siil Udus 2004".[9]

Aastatel 2014–2016 mängiti Tartu Uues Teatris erilist, helidemaailma tajumisele keskendatud lavastust "Siil udus" (lavastaja Leino Rei).[10]

Kunstnik Edward von Lõngus on pannud ühele oma teosele parafraseeritud pealkirja "Siil sudus" (2019).[11]

Režissöör Ave Taavet on kasutanud udus siili kujundit oma animafilmis "Silitada siili" (2021), mille kontekstis on seda segaduses olekut nimetatud "sügiseseks deliiriumiks keset mikrorajooni üksildust, kus tegelikkus põimub unenägudega ja inimsus loomalikkusega".[12]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 ""Siil udus" on kõigi aegade parim multifilm" Delfi/BNS, 26. mai 2003.
  2. Inna-Katrin Hein "Kuulsa multifilmi "Siil udus" peategelane sai mälestusmärgi" Postimees, 27.01.2009.
  3. Ardo Kaljuvee ""Siil udus" istub Kiievi kesklinnas" EPL, 31. jaanuar 2009.
  4. http://www.theblackmoon.com/Deadmoon/spiritedaway2.html
  5. http://video.google.com/videoplay?docid=-6754083829948706013
  6. Väljend "Nagu siil udus" Eesti fraseologismide elektrooniline alussõnastik. Vaadatud 29.04.2023.
  7. Mati Pallasma "Riik nagu siil udus" Postimees, 24.06.2011.
  8. Katrin Buchanan "Minu elu - nagu siil udus" Õhtuleht, 29. september 2010.
  9. "Autoorienteerumine "Siil Udus 2004" " Eesti Audi Klubi foorum, 06.09.04 (vaadatud 10. augustil 2011)
  10. Lavastus "Siil udus" Tartu Uue Teatri kodulehel. Vaadatud 20.04.2023.
  11. Edward von Lõngus. "Siil sudus" (2019) Tartu Noore Kunsti Oksjoni koduleht. Vaadatud 29.04.2023.
  12. Raiko Puust. Animist 2022 | Kas monument hauamonumendile on liig ja kas oleme tõesti igapäevarutiini vangid või on kapitalistliku käe hammustamine naiivne? Kroonika/Delfi, 25.08.2022.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]