Sigurd Frosterus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Sigurd Frosterus

Sigurd Frosterus (4. juuni 1876 Asikkala2. märts 1956 Helsingi)[1] oli Soome arhitekt. Ta õppis arhitektiks Polütehnilises instituudis (alates 1908. aastast kannab nime Helsingi Tehnikaülikool), mille lõpetas 1902. aastal.

Aastatel 1902–1904 oli Sigurd Frosterusel ühine arhitektuuribüroo Gustaf Strengelliga. Muude tööde seas projekteerisid nad üheskoos Tamminiemisse esindusliku villa, mis hiljem oli pikka aega presidendi ametlik residents ja kus alates 1987. aasta detsembrist asub Urho Kekkose muuseum. Frosterus oli mitmekülgsete huvidega, sealjuures ka hea kirjamees. Aastatel 1908–1911 oli ta arhitektuuriteemasid käsitleva ajakirja Arkkitehtilehti peatoimetaja.

Aastatel 1918–1935 oli Sigurd Frosterusel ühine arhitektuuribüroo arhitekt Ole Gripenbergiga. Nende ühiste tööde hulka kuuluvad ka Helsingi Säästöpankki ja Yhdyspankki monumentaalsed ärihooned Helsingi kesklinnas. Frosteruse kõige tähtsamaks ja kuulsamaks tööks kujunes 1916. aastal arhitektuurikonkursil II koha saavutanud projekti järgi aastatel 1929–1930 ehitatud Stockmanni kaubamaja.

Frosterus on projekteerinud palju korterelamuid Helsingis ja mujalgi.

Sigurd Frosterus oli oma aja juhtivaid soome kunstikriitikuid ja tuntud kirgliku kunstikollektsionäärina. Tema kunstikogu, mis sisaldab peamiselt Alfred William Finchi ja Magnus Enckelli töid, on hoiul Soome suurimas erakunstimuuseumis – Amos Andersoni kunstimuuseumis Helsingis.

Frosterus oli suur purjetamishuviline ning nii palus ta 1929. aastal oma arhitektist kolleegil ja asjatundlikul purjekakonstruktoril Gustaf Estlanderil kavandada talle 8-meetrine kiiljaht Sphinx, millega ta hiljem võitis korduvalt auhindu rahvusvahelistel purjetamisvõistlustel.


Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]