Sigurd Frosterus

Allikas: Vikipeedia
Sigurd Frosterus.

Sigurd Frosterus (4. juuni 1876 Asikkala2. märts 1956 Helsingi)[1] oli Soome arhitekt. Ta õppis arhitektiks Polütehnilises instituudis (alates 1908. aastast kannab nime Helsingi Tehnikaülikool), mille lõpetas 1902. aastal.

Aastatel 1902–1904 oli S. Frosterusel ühine arhitektuuribüroo Gustaf Strengelliga. Muude tööde seas kavandasid nad üheskoos Tamminiemisse esindusliku villa, mis hiljem oli pikka aega presidendi ametlik residents ja mis alates 1987. aasta detsembrist toimib Urho Kekkose muuseumina. S. Frosterus oli mitmekülgsete huvidega, sealjuures ka hea kirjamees. Aastatel 1908–1911 oli ta arhitektuuri-alaseid teemasid käsitleva ajakirja Arkkitehtilehti peatoimetaja.

Aastatel 1918–1935 oli S. Frosterusel ühine arhitektuuribüroo arhitekt Ole Gripenbergiga. Nende ühiste tööde hulka kuuluvad ka Helsingi Säästöpankki ja Yhdyspankki monumentaalsed ärihooned Helsingi kesklinnas. S. Frosteruse kõige tähtsamaks ja kuulsamaks tööks kujunes 1916. aastal arhitektuurikonkursil II koha saavutanud projekti järgi aastatel 1929–1930 ehitatud Stockmanni kaubamaja.

S. Frosterus on kavandanud palju korterelamuid Helsingis jm.

S. Frosterus oli oma aja juhtivaid soome kunstikriitikuid ja tuntud kirgliku kunstikollektsionäärina. Tema kunstikogu, mis sisaldab peamiselt Alfred William Finchi ja Magnus Enckelli töid, on hoiul Soome suurimas erakunstimuuseumis - Amos Andersoni kunstimuuseumis Helsingis.

S. Frosterus oli suur purjetamishuviline ja nii palus ta 1929. aastal oma arhitektist kolleegil ja asjatundlikul purjekakonstruktoril Gustaf Estlanderil kavandada talle 8-meetrine kiiljaht "Sphinx", millega ta hiljem võitis korduvalt auhindu rahvusvahelistel purjetamisvõistlustel.


Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]