Siberi kaljukits

Siberi kaljukits
	;
Kaitsestaatus
	Ohulähedane
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Imetajad Mammalia;
Selts	Sõralised Artiodactyla;
Alamselts	Mäletsejalised Ruminantia;
Sugukond	Veislased Bovidae;
Alamsugukond	Kitslased Caprinae;
Perekond	Kits Capra;
Liik	Siberi kaljukits;
Binaarne nimetus
	Capra sibirica; (Pallas, 1776)

Siberi kaljukits (Capra sibirica) on üks Aasia mägipiirkondades elutsev sõraliseliik.

Väline süstemaatika

Siberi kaljukitse peeti kaua aega alpi kaljukitsega ja nuubia kaljukitsega samaks liigiks. Teised kaljukitsed, nagu pürenee kaljukits ja idakaukaasia kaljukits, ei ole nendega nii silmatorkavalt sarnased, seetõttu tunnistati nad juba ammu omaette liikideks. Geeniuuringud näitavad aga selgelt, et siberi kaljukits on omaette liik, mis lahknes teistest kitse perekonna liikmetest esimesena. Välised sarnasused alpi ja nuubia kaljukitsega ei anna tunnistust eriti lähedasest sugulusest, vaid tegu on plesiomorfsustega.^[1] Kogu levila loomade geenianalüüsid näitavad, et siberi kaljukits moodustab kõigi teiste kitse perekonna liikmete sõsarrühma. Liik on siiski parafüleetiline, sest lõunapoolsed populatsioonid on keerdsarvkitsega lähemas suguluses.^[2]

Välimus

Täiskasvanud siberi kaljukitsede tüvepikkus on 130–165 cm, õlakõrgus 67–110 cm ning kehamass 35–130 kg, kusjuures täiskasvanud emased on tunduvalt kergemad kui isased.

Karvastik on pruunides toonides, värvus oleneb piirkonnast ja aastaajast. Talvel on loomad tunduvalt tumedamad, isastel võivad olla kuklal ja seljal valged laigud.

Mõlemal sugupooltel on sarved. Emastel on need väikesed ja kergelt tahapoole kaardus; isastel on sarved palju vägevamad, need on tahapoole kaardus ja võivad kasvada rohkem kui meetri pikkuseks.

Isastel on selgemalt väljendunud habe kui emastel.

Levila

Siberi kaljukitsed elavad peamiselt mägipiirkondades Aasias. Nende levila ulatub Venemaa lõunaosast ja Mongoolia lääneosast üle Hiina lääneosa India põhjaosani ja Afganistanini.

Elupaigad

Neid leidub mõnikord kuni 6700 m kõrgusel, üldiselt väldivad nad metsi. Talvel rändavad nad madalamatele aladele.

Toitumine

Nad söövad peamiselt rohttaimi.

Eluviis

Siberi kaljukitsede eluviis on üsna sarnane nagu alpi kaljukitsedel. Nad on peamiselt päevase eluviisiga.

Emased ja pojad elavad 10–20-liikmelistes püsivates karjades. Isased moodustavad oma rühmi, milles nad kehtestavad imponeerimiskäitumise ja sarvevõitluste abil hierarhia, mõnikord elavad ka eraklikult. On aga ka vaatlusi Himaalajast, mille järgi isased ja emased elavad aasta ringi koos.

Paljunemine

Umbes viie- kuni kuuekuulist tiinust toovad emased ilmale ühe või kaks, harva kolm poega. Need saavad suguküpseks 1,5–2-aastaselt, esimene soojätkamine leiab aga enamasti aset alles mõni aasta hiljem.

Sisemine süstemaatika

Siberi kaljukitsel on neli alamliiki:^[3]

Capra sibirica sibirica, Altai mäed
Capra sibirica alaiana, Pamiiri mäed, Tian Shani mäed
Capra sibirica hagenbecki, Lõuna-Mongoolia, Põhja-Hiina
Capra sibirica sakeen, Kashmir, Loode-India

Ohustatus

Võrreldes teiste kaljukitsedega on siberi kaljukits sagedane ega ole ohustatud. 1990. aastatel oli nende koguarv hinnanguliselt üle 250 000 isendi. Kontrollimatu jahipidamine ja salaküttimine võivad siiski koguarvu ohustada.

Viited

↑ IU E. Y. Kazanskaya, M. V. Kuznetsova, A. A. Danilkin. Phylogenetic Reconstructions in the Genus Capra (Bovidae, Artiodactyla) Based on the Mitochondrial DNA Analysis. – Russian Journal of Genetics, 2007, 43 (2), lk 181–189.
↑ Rui-Rui Wang, Pei-Pei Dong, Daisuke Hirat*, Shamshidin Abduriyim: Mitochondrial DNA analyses revealed distinct lineages in an alpine mammal, Siberian ibex (Capra sibirica) in Xinjiang, China. – Ecology and Evolution, 2023, 13, lk e10288, Veebis.
↑ Colin P. Groves, David M. Leslie Jr. Family Bovidae (Hollow-horned Ruminants). – Don E. Wilson, Russell A. Mittermeier (toim). Handbook of the Mammals of the World, kd 2: Hooved Mammals, Lynx Edicions, Barcelona 2011, ISBN 978-84-96553-77-4, lk 679–680.

Välislingid

Sissekanne, ultimateungulate.com
Sissekanne, iucnredlist.org
Sissekanne, tallinnzoo.ee

[Kazanskaya_et_al_2007-1] IU E. Y. Kazanskaya, M. V. Kuznetsova, A. A. Danilkin. Phylogenetic Reconstructions in the Genus Capra (Bovidae, Artiodactyla) Based on the Mitochondrial DNA Analysis. – Russian Journal of Genetics, 2007, 43 (2), lk 181–189.

[Rui-Rui_et_al_2023-2] Rui-Rui Wang, Pei-Pei Dong, Daisuke Hirat*, Shamshidin Abduriyim: Mitochondrial DNA analyses revealed distinct lineages in an alpine mammal, Siberian ibex (Capra sibirica) in Xinjiang, China. – Ecology and Evolution, 2023, 13, lk e10288, Veebis.

[HMW-3] Colin P. Groves, David M. Leslie Jr. Family Bovidae (Hollow-horned Ruminants). – Don E. Wilson, Russell A. Mittermeier (toim). Handbook of the Mammals of the World, kd 2: Hooved Mammals, Lynx Edicions, Barcelona 2011, ISBN 978-84-96553-77-4, lk 679–680.

[1]

[2]

[3]