Sh'erit ha-Pletah
Sh'erit ha-Pletah (heebrea keeles שארית הפליטה, sõna-sõnalt 'elusolev jäänuk'; ülekantud tähenduses 'holokaustis ellujäänu') on holokausti üleelanud juutide poolt kasutatav enesekohane heebrea piibellik termin.
Pagulaslaagrid[muuda | muuda lähteteksti]
Pärast ümberasustamist veetsid sajad tuhanded ellujäänud mitu aastat pagulaslaagrites natsismist vabanenud liitlasvägede okupeeritud Saksamaal, liitlasvägede okupeeritud Austrias ja vastses fašismist vabanenud Itaalia Vabariigis. Pagulased muutusid sotsiaalselt ja poliitiliselt organiseerituks, kaitstes kõigepealt oma inim- ja tegevusõigusi laagrites ning seejärel õigust immigreeruda Briti Palestiina Mandaati (1920–1948).
Emigreerumine[muuda | muuda lähteteksti]
Mandaadi territooriumil kujunes Iisraeli riik, mis kuulutati välja 14. mail 1948. Suurem enamus Teise maailmasõja üle elanud juudi pagulastest elas Iisraelis juba aastal 1950. Valdavalt need, kelle sugulased elasid Ameerika Ühendriikides, suundusid elama sinna. Vähesed kolisid Inglismaale, osalt suunduti ka Suurbritannia dominioonidesse või Lõuna-Ameerikasse.
Näited[muuda | muuda lähteteksti]
Nii-öelda elusolevaks jäänukiks jäid imekombel ema Lola ja tütar Kitty Felix, kes elasid üle võikaima koonduslaagri Auschwitz II-Birkenau jäleduse.