Sergio Ramírez

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Sergio Ramírez (2018)

Sergio Ramírez Mercado (sündinud 5. augustil 1942 Nicaraguas Masatepes) on Nicaragua kirjanik ja poliitik, Nicaragua valitseva hunta liige aastail 19791985.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Sergio Ramírez sündis 5. augustil 1942 Masatepes. Aastal 1860 avaldas ta Leónis ilmuvas ajakirjas Ventana oma esimese lühijutu. Aastal 1963 avaldas ta oma esimese raamatu, mis oli sisuliselt jutukogumik. Kolm aastat hiljem ilmus tema esimene romaan. Aastal 1864 omandas ta Nicaragua Rahvuslikus ülikoolis juristi diplomi. Selsamal aastal abiellus ta ka Gertrudis Guerrero Mayorgaga. Neil sündis kolm last: Sergio, María ja Dorel.

1977. aastal sai Sergio Ramírez Kaheteistkümne Grupi liider. Tegemist oli ärimeeste, vaimulike ja intellektuaalidega, kes toetasid avalikult Sandinistliku Rahva Vabastamise Rinde võitlust Somozade režiimi vastu.

Kui Daniel Ortega juulis 1979 sandinistide väed võidukalt Managuasse juhatas, moodustati Somoza režiimi asemele koalitsioonivalitsus. Sergio Ramírez esindas selles Kaheteistkümne Gruppi (hispaania keeles: El Grupo de los Doce). Lisaks temale olid Rahvusliku Ülesehitamise Huntas (hispaania keeles: Junta de Gobierno de Reconstrucción Nacional, JGRN) veel Daniel Ortega Sandinistlikust Rahva Vabastamise Rindest (hispaania keeles: Frente Sandinista de Liberación Nacional, FSLN), Moisés Hassan Morales, sandinistlikult meelestatud Isamaalisest Rahvarindest (hispaania keeles: Frente Patriotico Nacional, FPN), Violeta Chamorro, Demokraatlikust Vabastusliidust (hispaania keeles: Unión Democrática de Liberación, UDEL) ja Alfonso Robelo Nicaragua Demokraatlikust Liikumiset (hispaania keeles: Movimiento Democrático Nicaragüense, MDN.[2] Ramirez jäi huntasse kuni selle lõpuni, seejärel oli ta Daniel Ortega valitsuses asepresident.

Aastal 1990 hakkas ta välja andma poliitilist ajakirja La Quincena, mida ta andis välja kümmekond aastat.

Pärast Violeta Chamorro võimuletulekut jätkas Sergio Ramírez sandinistide juhina, kuni ta aastal 1995 neist eraldus. Põhjuseks olid vastuolud teiste sandinistlike liidrite, sealhulgas ka Daniel Ortegaga. Sergio Ramírezega sama meelt isikud panid aluse Sandinistlikule Renovatsiooniliikumisele.[3] Ramírez oli sealjuures kriitiline mitmete otsuste suhtes, mis olid viinud rahva võõrandumiseni sandinistidest. Aastal 1996 tõmbus ta aktiivsest poliitikast tagasi, keskendudes oma kirjanikukarjäärile.

Aastal 1998 sai Sergio Ramírez Alfaguara auhinna.[4] Aastal 2017 sai ta Miguel de Cervantese auhinna.[5]

Sergio Ramírez sai aastal 2018 Hispaania kodakondsuse.[6]

Sergio Ramírez annab välja Kesk-Ameerika kultuuri e-ajakirja Carátula.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Romaanid ja lühijutud[muuda | muuda lähteteksti]

  • Cuentos (1963)
  • Tiempo de fulgor (1970)
  • De Tropeles y Tropelías (1971)

*El Pensamiento vivo de Sandino (1975)

  • Charles Atlas también muere (1976)
  • ¿Te dio miedo la sangre? (1978)
  • Castigo Divino (1988)
  • Clave de Sol (1993)
  • Un baile de máscaras (1995)
  • Cuentos Completos (1998)
  • Margarita, está linda la mar' (1998; Premio Alfaguara de Novela) (Ingliskeelne variant Margarita How Beautiful the Sea ilmus 2008, teose eest sai ta Alfaguara auhinna)
  • Adiós muchachos (1999)
  • Mentiras Verdaderas (2001)
  • Catalina y Catalina (2001)
  • Sombras nada más (2002)
  • Mil y una muertes (2004)
  • Catalina y Catalina, Alfaguara México, 2001.
  • Ómnibus, antología personal, Editorial Universidad de Puerto Rico, San Juan, 2008
  • Juego perfecto, Editorial Piedra Santa / Amanuense Editorial, Guatemala, 2008
  • El cielo llora por mí, Alfaguara, 2009
  • Perdón y olvido, antología de cuentos: 1960 - 2009 (2009)
  • La fugitiva, Alfaguara, 2011
  • La girafa embarazada (2013)
  • Flores oscuras, Alfaguara, 2013.
  • Lo que sabe el paladar. Diccionario de los alimentos de Nicaragua, compendio en comidas y recetas, 2014
  • Juan de Juanes, Alfaguara México, 2014
  • Sara, 2015
  • A la mesa con Rubén Darío, 2016
  • Ya nadie llora por mí. Alfaguara, 2017

Esseed[muuda | muuda lähteteksti]

  • Mis días con el rector, Ediciones Ventana, León, Nicaragua, 1965;
  • Hombre del Caribe, Editorial EDUCA, Costa Rica, 1977 (Abelardo Cuadra biograafia)
  • El muchacho de Niquinohomo, ensayo biográfico sobre Sandino, Unidad Editorial "Juan de Dios Muñoz", Departamento de Propaganda y Educación Política del FSLN, 1981
  • Pensamiento vivo de Sandino, 2 köidet, Editorial Nueva Nicaragua, Managua, 1981
  • Balcanes y volcanes, Editorial Nueva América, Buenos Aires, 1983
  • El alba de oro. La historia viva de Nicaragua Editorial Siglo XXI, México, 1983
  • Estás en Nicaragua, Munhnik Editores, Barcelona, 1985
  • Las armas del futu, Editorial Nueva Nicaragua, Managua, 1987
  • La marca del Zorro, Editorial Nueva Nicaragua, Managua, 1989
  • Quintero en septiembre de 1988
  • Confesión de amor, con prólogo de Ernesto Cardenal, Ediciones Nicarao, Managua, 1991
  • Oficios compartidos, Editorial Siglo XXI, México, 1994
  • Biografía Mariano Fiallos, Editorial Universitaria, León, Nicaragua, 1997
  • Adiós muchachos, Alfaguara 1999
  • Mentiras verdaderas, Alfaguara México, 2001
  • El viejo arte de mentir, Fondo de Cultura Económica, México, 2004
  • El señor de los tristes, ensayos literarios, Editorial de la Universidad de Puerto Rico, San Juan, 2006
  • Tambor olvidado, Aguilar, San José, Costa Rica, 2007
  • Cuando todos hablamos, Alfaguara, 2008

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev:
Francisco Urcuyo
Hunta
18. juuli 197922. aprill 1980
Järgnev:
Daniel Ortega