Sergei Kirijenko

Sergei Kirijenko
	foto aastast 2013
Sündinud	26. juuli 1962
Kodakondsus	Venemaa
Tegevusala	poliitika
Autasud	Venemaa Föderatsiooni kangelane

Sergei Vladilenovitš Kirijenko (vene keeles Сергей Владиленович Кириенко; sündinud 26. juulil 1962 Suhhumis Abhaasi ANSV-s Nõukogude Liidus) on Venemaa riigitegelane ja poliitik. Ta töötab 2016. aastast Venemaa Föderatsiooni Presidendi Administratsiooni juhi esimese asetäitjana.

1998. aastal oli Kirijenko lühikest aega Venemaa peaminister. Seejärel töötas ka Venemaa tuumasektorit haldava Rosatomi direktorina juhtides selle tõusu edukaks eksportivaks suurettevõtteks^[1].

Ta on 2000. aastast Venemaa Föderatsiooni 1. klassi tõeline riiginõunik.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Viktor Tšernomõrdini juhitud valitsuse tagasiastumist määras 23. märtsil 1998 president Boriss Jeltsin peaministri kohuseid täitma Sergei Kirijenko, kes seni oli töötanud kütuse ja energeetika ministri esimese asetäitjana. 1998. aasta aprillist augustini oli Kirijenko Venemaa Föderatsiooni Valitsuse esimees. Vallandati mõni päev pärast Venemaa maksujõuetuse väljakuulutamist ja rubla devalveerimist (läks ajalukku kui "defolt"). Tema asetäitjate seas olid Boriss Nemtsov ja Oleg Sõssujev.

1999. aastal kandideeris Kirijenko Moskva linnapea valimistel, kus kogus 11,2% valijate häältest ja jäi Juri Lužkovi järel teiseks. Aastatel 1999–2000 oli ta Riigiduuma liige. Ta oli 2001. aastal asutatud poliitilise partei Paremjõudude Liidu üks viiest kaasesimehest.

Aastatel 2005–2016 oli ta riikliku aatomienergia korporatsiooni Rosatom peadirektor. 2016. aastast töötab ta Venemaa Föderatsiooni Presidendi Administratsiooni juhi esimese asetäitjana.

5. juulil 2018 ilmus meedias teade, et president Vladimir Putin andis oma kinnise seadusega Kirijenkole Venemaa Föderatsiooni kangelase aunimetuse. Kremlis kommentaaridest sellel teemal hoiduti.^[2]

Pärast seda, kui riiklikult kontrollitud ettevõtted võtsid 2021. aastal üle VKontakte, anti selle juhtimine Sergei Kirijenko pojale Vladimirile.

Arvatakse, et pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse võib olla Kirijenko kontrolli all antud okupeeritud alade haldamine.^[3]