Sergei Merkurov

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Sergei Dmitrijevitš Merkurov)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Sergei Dmitrijevitš Merkurov (vene keeles Сергей Дмитриевич Меркуров; 7. november (vkj 26. oktoober) 1881 Alekhsandrapol, Jerevani kubermang, Venemaa Keisririik8. juuni 1952 Moskva) oli kreeka-armeenia päritolu Nõukogude Liidu skulptor.[1] Ta oli NSV Liidu Kunstide Akadeemia akadeemik (1947)[2] ja aastatel 1944–1949 A. Puškini nimelise Kujutava Kunsti Muuseumi direktor. Merkurovit peeti suurimaks surimaskide meistriks NSV Liidus.[3] [4] Ta oli kolme suurima Jossif Stalini monumendi skulptor NSV Liidus. [5] Esimene neist paiknes Jerevanis (kõrgus koos alusega 49 meetrit), teine Rahvamajanduse saavutuste näitusel Moskvas, kolmas Dubnas Moskva-nimelise kanali alguse juures. Viimatimainitu kõrval, teisel pool kanalit on siiani säilinud 37 meetri kõrgune V. I. Lenini monument, mille autor on samuti Merkurov.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Sergei Merkurov sündis Alekhsandrapolis (tänapäeval Gyumri, Armeenia). Pärast poliitilist skandaali lahkus ta Kiievi Polütehnilisest Instituudist ja kolis Šveitsi, kus jätkas haridusteed Zürichi Ülikooli filosoofiateaduskonnas. Samaaegselt hakkas ta skulptor Adolf Meyeri õpilaseks. Šveitsis kohtus Merkurov Vladimir Leniniga ja käis kuulamas tema kõnesid. Aastatel 1902–1905 õppis Saksamaal Müncheni kunstikolledžis professor Wilhelm von Rümanni juures. 1905–1907 elas ja töötas Pariisis, kus sai mõjutusi Auguste Rodini töödest.

Merkurov naasis Venemaale 1907. aastal, kui Armeenia apostliku kirikupead kutsusid teda valmistama lahkunud patriarh Mkrtich Khrimiani surimaski. See oli Merkurovil esimene selletaoline.

Merkurov on muuhulgas võtnud ka Lev Tolstoi, Vladimir Lenini, Nadežda Krupskaja, Maksim Gorki, Vladimir Majakovski, Aleksei Tolstoi, Mihhail Bulgakovi, Feliks Dzeržinski, Mihhail Frunze, Clara Zetkini ja Sergei Eisensteini surimaskid.[4]

A. Puškini nimeline Kujutava Kunsti Muuseumi direktorina päästis Merkurov Katariina Suure monumendi ja korraldas selle salajase saatmise Jerevani, kus see oli varjul kuni naasmiseni Venemaale 2006. aastal.[6]

Sergei Merkurovi 100. sünniaastapäevaks NSV Liidus välja antud postmark

Merkurov on maetud Novodevitšje kalmistule Moskvas.

1984. aastal avati Gyumris skulptori perele kuulunud majas Merkurovi muuseum, kus on välja pandud 59 kuulsa inimese surimaskid, sealhulgas ka ainus algupärane V. I. Lenini surimask.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Rosenberg, Suzanne (1991). A Soviet odyssey. Toronto: Penguin. lk 55. ISBN 9780140129274. 
  2. "Меркуров С.Д. (in Russian)". Monulent.ru. Vaadatud 17.07.2014. 
  3. "Скульптор Сергей Меркуров". Deathmask.kiev.ua. Originaali arhiivikoopia seisuga 6.06.2014. Vaadatud 17.07.2014. 
  4. 4,0 4,1 Vladica, Viorica (27 June 2003) Art of the Departed: Gyumri museum houses rare, if creepy, death masks. armenianow.com
  5. "Меркуров, Сергей Дмитриевич". Krugosvet.ru. Vaadatud 17.07.2014. 
  6. Торжество Екатерины (vene keeles). Российская газета, №3977. 23.01.2006. Vaadatud 17.07.2014. 

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]