Semjon Tšeljuskin

Allikas: Vikipeedia

Semjon Tšeljuskin (vene keeles Семён Иванович Челюскин; u 1700 – november 1764) oli vene polaaruurija.

Ta sündis arvatavasti Kaluuga kubermangu Peremõšli maakonna Borištševo külas.

1714. aasta sügisel astus ta Matemaatiliste ja navigatsiooniliste teaduste kooli Moskvas. 1720. aastatel teenis ta Balti laevastiku laevades navigaatori, tüürimehe abi ja alltüürimehena.

17331743 osales Semjon Tšeljuskin suurel põhjaekspeditsioonil. Aastatel 17351736 oli ta Vassili Prontšištševi ekspeditsioonil "Jakutski" tüürimees. 1736. aasta septembris sai ta haigestunud Prontšištševi asemel laeva kapteniks ja viis selle Faddei lahest Olenjoki jõe suudmealasse. 1736. aasta detsembris sõitis ta koos geodeet Nikifor Tšekiniga kelkudega tagasi Jakutskisse. Aastatel 17381739 osales ta Hariton Laptevi ekspeditsioonil. Aastatel 17411742 uuris ta Taimõri poolsaare läänerannikut, Hatanga, Pjassina ja Jenissei jõe suudmealasid ning avastas Euraasia mandriosa põhjapoolseima punkti, mis sai hiljem tema auks nime Tšeljuskini neem.

1742. aasta sügisel läks tagasi Peterburisse, kus sai lipnikuks ja teenis edasi Balti laevastikus. 1751. aastal sai leitnandiks ja 1754. aastal kaptenleitnandiks. 18. detsembrist 1756 läks ta erri 3. astme kapteni auastmes.

Semjon Tšeljuskini haua koht pole täpselt teada.

Tšeljuskini auks nimetatud objektid[muuda | muuda lähteteksti]