Semantiline väli

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Semantiline väli ehk tähendusväli on väli, mis koosneb tähenduselt omavahel seotud sõnadest, nt värvused.

See keeleteaduse termin on kasutusel ka teistes akadeemilistes distsipliinides.

Mõiste ja kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Brinton (2000: lk. 112) määratleb "semantilist välja" või "semantilist domeeni" järgnevalt:

"Semantiline väli või domeen on seotud hüponüümia mõistega, kuid lõdvemalt määratletud. Semantiline väli tähistab reaalsuse segmenti, mida sümboliseerib seotud sõnade komplekt. Sõnad semantilises väljas jagavad ühiseid semantilisi omadusi."[1]

Üldiselt ja intuitiivselt öeldes ei ole sõnad semantilises väljas tingimata sünonüümid vaid sõnad, mida kasutatakse samast fenomenist rääkides.[2] Sünonüümideks saab nimetada sõnu, mis jagavad sama semeemi või seemi, kuid semantiline väli on laiem mõiste. Sõna tähendus sõltub osaliselt selle suhetest teiste sõnadega samas mõistealas.[3] Semantilised väljad varieeruvad eri kultuurides ja antropoloogid kasutavad neid, et uurida usundisüsteeme ja mõtlemist eri kultuurigruppides.[2]

Andersen (1990: lk. 327) on öelnud semantiliste väljade traditsioonilise kasutuse kohta järgmist:

"Semantilisi välju on traditsiooniliselt kasutatud eri keelte ja keelte eri vormide leksikaalsete struktuuride võrdlemiseks."[4]

Eesti Keele Käsiraamatus on nende kohta kirjutatud järgmiselt:

"Omavahel tähenduslikult seotud sõnad moodustavad tähendusvälja, üks tähendusväli on nt värvused. Tähendusväljad kajastavad tegelikkuse hierarhilist liigendamist: sõidukite tähendusväljas on autod, rongid, lennukid, bussid, trollid .., autode tähendusväljas sõiduautod, veoautod, mänguautod .., sõiduautode tähendusväljas limusiinid, pikapid .. Sõnaga väli seostub midagi tasapinnalist. Kui seda tähendusseoste väljendamisel väheks peetakse, siis kasutatakse terminit tähendusvõrgustik, mis lisab kujutlusele ruumilisust."[5]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Semantiliste väljade teooria sai alguse Jost Trieri 1930ndate leksikaalse välja teooriast[6]:31, kuigi John Lyons väidab, et selle ajaloolised juured on Wilhelm von Humboldti ja Johann Gottfried Herderi ideedes.[7] 1960ndatel nägi Stephen Ullmann semantilisi välju kui ühiskonna väärtuste kujundajate ja edasi kandjatena.[6]:32 1970ndatel kuulusid John Lyonsi jaoks kõik vähegi seotud sõnad samasse semantilisse välja[6]:32 ja semantiline väli oli lihtsalt leksikaalne kategooria, mida ta kirjeldas kui leksikaalset välja.[6]:31 Lyons rõhutas vahet semantilise välja ja semantilise võrgustiku vahel.[6]:31 1980ndatel tuli Eva Kittay väljametafoori semantilise välja teooriaga. See lähenemine põhineb ideel, et samas semantilises väljas olevatel üksustel on kindlad omavahelised suhted ja metafoorid töötavad, kui me kaardistame need suhted ja kanname need üle teise tähendusvälja .[8] Sue Atkins ja Charles J. Fillmore pakkusid 1990ndatel välja freimisemantika alternatiivina semantiliste väljade teooriale.[9]

Semantilised nihked[muuda | muuda lähteteksti]

Sõnade semantilised väljad muutuvad aja jooksul. Näiteks inglise keeles sõna "man" tähendas enne ainult "inimest", aga nüüd tähendab see eelkõige "täiskasvanud meest", kuigi mõnikord kuulub ta endiselt "inimese" semantilisse välja.

Kattuvad semantilised väljad on probleemsed, eriti tõlkimisel. Mitmetähenduslikud ehkpolüseemsed sõnad on sageli tõlkimatud, eriti raske on tõlkes säilitada kõiki antud sõnadekonnotatsioone. Tihti jäetakse need sõnad tõlkimata ja tekivad laensõnad.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Brinton, Laurel J. (2000).
  2. 2,0 2,1 Adrian Akmajian, Richard A. Demers, Ann K. Farmer, Robert M. Harnish, Linguistics, MIT Press, 2001, p239.
  3. Jaakko Hintikka, Aspects of Metaphor, Springer, 1994, p41.
  4. Andersen, Peter Bøgh (1990).
  5. https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=6&p1=5&id=535
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 David Corson, Using English Words, Springer, 1995.
  7. Howard Jackson, Etienne Zé Amvela, Words, Meaning, and Vocabulary, Continuum, 2000, p14.
  8. Josef Judah Stern, Metaphor in Context, MIT Press, 2000, p242.
  9. Pamela B. Faber, Ricardo Mairal Usón, Constructing a Lexicon of English Verbs, Walter de Gruyter, 1999, p73.