Seljavalu
Seljavalu on üks levinumaid tervisevaevusi[1], mida kogenud kuni 95% inimestest. Enamasti on seljavalu puhul tegemist ajutise ebamugavusega, mis möödub ravita.[1] Sellisel juhul on tõenäoliselt põhjuseks asendist tulenevad lihaspinged. Pidevalt lülisambale mõjuv koormus (ülekaal või vale tööasend)[2] võib aja jooksul põhjustada kroonilise seljavalu.[3] Seljavalud muutuvad tänapäeval üha tavalisemaks. Kõige enam ilmneb seljavalu 80. eluaastates inimeste seas, kellel on ka keerulisem tugevast valust taastuda ja valu muutub krooniliseks.[4]
Mõju
[muuda | muuda lähteteksti]Alaseljavalu on olnud alates 2000-aastate algusest töövõime vähenemise põhjuste seas esikohal.[4]
Aastal 2010 mõjutasid alaseljavalud maailmas 9,4 protsendi inimeste elu. Mehed kannatavad alaseljavalude käes rohkem kui naised ning selle probleemi üle kurdetakse kõige rohkem Lääne-Euroopas, seejärel Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas. Nii võivad Lääne-Euroopas seljavalud häirida 15 protsendi inimeste elu.[5]
2019. aastal kulus Eesti haigushüvitistest üle 5% ehk üle 4 miljoni euro seljavalude ravimisele.[6]
Eestis vaevas 2020. aastal seljavalu umbes 203 000 inimest.[4]
Põhjused ja ennetamine
[muuda | muuda lähteteksti]Seljavalud jagunevad tekkepõhjuse järgi üldjoontes kolme laiemasse kategooriasse: traumaatiline, ülekoormusest tulenev ja haigustest tingitud valu.[7]
Ligi 10 protsendil inimestest on valu põhjus tuvastatav diagnostiliste seadmetega.[8]
Seljavalude teket soodustavad teatud elustiilitegurid[9], näiteks rasvumine, suitsetamine, kontsade kandmine[10] ja vale tööasend. Kui neid riske vältida ja ennetada, saab alaseljavalude esinemist vähendada 39 protsendi võrra.[4]
Seljavalusid võivad põhjustada kõik selja osad: lülisamba luulised struktuurid, lülivahekettad, lülidevahelised liigesed, seljaaju ning närvijuured, lülidevahelised ligamendid, seljalihased ning müofastsiaalsed elemendid, põletik, bakterid, luumurd, fibromüalgia, autoimmuunhaigused, veresoonkond[11], unetus[12], koormus ja pinge.[3][2] Suurem osa seljavalu põhjustest on mehaanilised – lihase või sideme venitus, lihasspasm. Põhjused võivad olla ka kombineeritud. Lisaks võib seljapiirkonnast lähtuda siseorganitest pärinev valu, näiteks neerukivide tekitatav valu.[7]
Kroonilise haiguse tekkele aitavad kaasa teised haigused ja vaimsed pinged, depressioon[13].[14][15]
| Põhjus | % seljavaluga inimestest |
|---|---|
| Mittespetsiifiline | 90%[16] |
| Lülisamba kompressioonmurd | 4%[17] |
| Metastaatiline vähk | 0.7%[16] |
| Infektsioon | 0.01%[16] |
| Cauda equina sündroom | 0.04%[18] |
Kutsehaigus
[muuda | muuda lähteteksti]Mõned töökohad nõuavad pikaajalist seismist, seejuures ka sundasendis, näiteks juuksurid, klienditeenindajad, kokad, iluteenindajad, mis mõjutab ennekõike alaselga.[15] Põllumajanduses, loomakasvatuses, metsanduses, kalanduses ja jahipidamises töötavatel inimestel võib alaseljavalude risk olla teiste elukutsete esindajatega võrreldes neljakordne. Kõrgenenud riski on ka tootmistöölistel, teenindajatel ja transporttöölistel.[5] Istuva tööviisiga kannatavad aga kaela-, õla- ja seljapiirkond.[19]
2013. aastal ilmunud uuringu kohaselt oli meditsiiniõdede hulgas alaseljavalude erinevus ligi neljakordne. Pakistanis kurtis valu üle keskmiselt 9,6 protsenti õdedest, Eestis 39,8 protsenti ja Nikaraaguas 48,6 protsenti. Alaseljavalu võimendus, kui inimesed ei tundnud end töökoha suhtes turvaliselt. Ka kehva vaimse tervise puhul kurdeti rohkem liiges- ja lihasvalusid. Samuti tekkis sellistel inimestel rohkem erinevaid hingeelust põhjustatud kehalisi vaevusi.[20]
Ennetamine
[muuda | muuda lähteteksti]Seisvast sundasendist tingitud seljavalusid ennetavad ja leevendavad liikumine[19], istumine, lamamine ja kükkasend, käärkükid ja päkkadele tõusmine, samuti suuremate lihasgruppide regulaarne treening.[21][15] Treening vähendab tundlikkust valu suhtes.[22]
Kaebused ja ravi
[muuda | muuda lähteteksti]
Siin tutvustatakse ravimit või ravimeetodit, kuid kirjutatu pole arstlik nõuanne ja see ei asenda arsti konsultatsiooni. Vikipeedia ei vastuta iseravimise tagajärgede eest.
Seljavaluga võib kaasneda erinevaid kaebuseid: selja kiire väsimine, jalgadesse kiirguvad valud, tuimustunne, surinad ning lihaskrambid. Raskematel ja kiiret reageerimist nõudvatel juhtudel esineb alajäsemete nõrkust, nn ratsapükste tüüpi tundlikkushäireid või põietegevuse häireid.[3][2]
Valu võib olla tugev ja mõjuda hirmutavalt, kuid valu tugevus pole tingimata seotud probleemi tõsidusega. Tõsist infektsiooni reedab palavik, oluline on valu iseloom, kestvus ja allumatus valuravile: näiteks luumurru ja infektsiooni puhul on valu tugev ja püsib või süveneb ja inimene ei saa voodist tõusta ka kolme kuni viie päeva pärast vaatamata tugevale valu ravile. Bakteritest tingitud või kasvajavalu teevad inimese ka muus mõttes haigeks, lisaks valule pole inimesel söögiisu. Samuti on ohumärkideks näiteks see kui sool või kusepõis ei tööta normaalselt, häiritud on tundlikkus jalgade vahel.[2] Tõsisemaid probleeme esineb alla 10% seljavalu juhtumitest.[23]
Suurem osa seljavalusid taandub ajapikku iseenesest[7], sel juhul on tegemist ajutise seljavaluga, ägedaks seljavaluks nimetatakse üle kuu kestvat valu. Äge seljavalu võib edasi areneda krooniliseks seljavaluks. Ägedat seljavalu ei tohi massaažiga leevendada.[13]
Kroonilise või tugeva seljavalu vastu on raske võidelda, paljudest ravivõtetest annavad seljavalule leevendust vaid üksikud ning ka nende väheste mõju on tagasihoidlik. Krooniliseks (valu kestab pidevalt üle kolme kuu)[2] muutub seljavalu ligikaudu kümnendikul vaevust kogenutel. Valuravi teeb keeruliseks see, et pea kõik seljavalu juhtumid on mittespetsiifiised ehk neid ei saa seletada ühe kindla haiguse või põhjusega.[1][2]
Mittekirurgilistest raviviisidest on tõhusad vähesed: tugeva seljavalu korral on reeglina abi üksnes mittesteroidsetest põletikuvastastest ravimitest. Kroonilise seljavalu vastu on tõhusaimad viis ravivõtet: võimlemine, manuaalteraapia ja massaaž, kinesioloogiline teipimine, antidepressandid ning valutundlikkust vähendavad ravimid ehk TRPV1 agonistid. Samas on ka nende mõju piiratud. Kasutud olid kannabinoidid, lihaste lõõgastajad, opioidid, akupunktuur ning kuppude panek.[1]
Esmatasandi arst sekkub siis, kui intensiivne seljavalu kestab kauem kui paar nädalat[2] või kui seljavalu hakkab oluliselt häirima igapäevategevusi. Perearst koostab patsiendile valuvaigistava ravi ning suunab ta taastusravi spetsialisti juurde. Eriarsti tähelepanu vajab väike osa kõigist seljavaluga patsientidest. [3]
Kõige sagedamini esineb ealistest muutustest põhjustatud seljahaigusi: lülivaheketta degeneratiivne diskihaigus ning diski prolaps, lülisambakanali ahenemine, lülilibisemine ning degeneratiivsed lülisamba deformatsioonid. Nende haiguste ravi koosneb valdavalt valuvaigistavast ning taastusravist. Kirurgiline ravi on vajalik siis, kui see ravi ei ole pikema aja jooksul tulemust andnud.[3]
Nii esmatasandi arsti kui ka erialaspetsialisti ülesanne on ära tunda kiiret reageerimist nõudvad haigused nagu kasvajad, luude hõrenemisest põhjustatud lülisambamurrud ning lülisamba põletikud, need on aga võrreldes teiste seljavalusid põhjustavate haigustega suhteliselt harvaesinevad. Kirurgilist ravi vajavad patsiendid, kellel tekib lülisamba murd või kui kasvaja surub seljaaju peale ja on algamas halvatus.[3]
Liigid
[muuda | muuda lähteteksti]Siin tutvustatakse ravimit või ravimeetodit, kuid kirjutatu pole arstlik nõuanne ja see ei asenda arsti konsultatsiooni. Vikipeedia ei vastuta iseravimise tagajärgede eest.
Nimmevalu
[muuda | muuda lähteteksti]Kõige sagedamini esineb seljavalu alaseljas, nimmeristluupiirkonnas.[24] Nimmevalud tabavad peamiselt keskeas inimesi: kõige sagedamini haigestutakse 30. ja 45. eluaasta vahel. Nimmevalude esinemist soosib ka pärilikkus. Enamik uurimusi näitab, et rüht, pikkus, kehamass ja kehaehitus nimmevaludesse haigestumist ei mõjuta, kuid mõningatel andmetel on nimmevalusid sagedamini pikkadel ja tüsedatel. Tugevate ja vastupidavate seljalihastega inimestel esineb nimmevalusid vähem. Sellel valul võivad puududa kindlad põhjused – trauma, külmetus või muu. Nimmeradikulopaatia puhul esineb valu nimmenärvijuurte närvivarustuse alal, millele sageli kaasnevad tunde- ja liigutamishäired. Radikuliidi all mõistatakse põletikku närvijuure piirkonnas, mistõttu radikuliit ei ole alati õige nimetus. Nimmevalu ja ishias on vana ja laialdaselt levinud probleem. 70–85%-l inimestest on elu jooksul esinenud seljavalusid ja 40%-l radikulopaatiat. Paljudel inimestel on valud kerged või lühiaegsed ning mööduvad iseenesest või paranevad iseravimise teel, kuid sageli on nimmevalu ja radikulopaatia kroonilised.[25]
Lülivaheketta väljasopistumine
[muuda | muuda lähteteksti]
Lülivaheketta väljasopistumise ehk diski prolapsi[14][26] korral nihkub osa diskist närvikanalisse ning võib põhjustada survet närvijuurtele.[27] Sellisel juhul on lisaks ägedale alaseljavalule ka valu jalas ning valu tekib äkki ja jalas võib esineda tuimus, kramp, jala suremistunne ja nõrkus. Kirurgilise ravi korral on eesmärk sopistunud diskitüki eemaldamine ning seljaaju või närvijuurte survest vabastamine. Harva võib närvikanalisse nihkunud diskitükk põhjustada kõikide närvijuurte survesündroomi ehk hobusesaba sündroomi: sellisel juhul tekivad tundehäired jalgevahel ning põie- ja soolekontrolli häired. Nõuab kiiret kirurgilist sekkumist ning närvijuurte vabastamist, et vältida püsivate kahjustuste tekkimist.[3]
Lülivaheketta kulumine
[muuda | muuda lähteteksti]Lülivaheketta ehk diski kulumine[14][26] põhjustab häire diski toitainetega varustamises. Haiguse tekkepõhjusteks on lisaks pärilikule eelsoodumusele[2] ka seljale pidevalt mõjuv ülekoormus ning ebaõige tööasend. Sümptomiteks on füüsilisel pingutusel süvenev alaseljavalu ning selja kiire väsimine – see tekib sageli noortel inimestel, põhjustades väga tugevat alaseljavalu. Ravi põhiliselt mittekirurgiline, sisaldades taastusravi ja valuvaigistavat tablettravi. Üksikutel juhtudel asendatakse kulunud disk kirurgiliselt.[3]
Lülisambakanali ahenemissündroom
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Spinaalstenoos
Ahenemissündroomi korral on lülisambakanali läbimõõt muutunud kriitiliselt väikeseks ning põhjustab närvijuurte pitsumist. Tavaliselt on selle põhjus lülisamba ealised muutused, mille korral kulumisest moondunud liigesed suruvad närvijuurtele. Valu on nimmepiirkonnas, kõndimisel on tunda jalgade tuimus, surinad. Edasi liikumiseks peab inimene kaebuste leevendamiseks ette kummardama või peatuma. Kui kaebused ei leevene taastusravi ja valuraviga, on võimalik lülisambakanali kirurgiline laiendamine, kui aga muutused on suured, kasutatakse lülisamba toestamiseks kruvisid ning vardaid.[3]
Lülilibisemine
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Lülilibisemine
Lülilibisemise korral on lülikehad üksteise suhtes nihkunud. Põhjuseks on kaasasündinud või kulumisprotsessidest põhjustatud muutused lülikeha tagumistes elementides, mille tõttu lülid muutuvad ebastabiilseks ning nihkuvad, mõnikord võib maha libiseda mitu lüli. Vanematel inimestel on muutustest haaratud ka lülivaheketas. Noortel, eriti noorsportlastel esineb sageli ülekoormusest tingitud tagumiste elementide stressmurd. Kui lasta sel paraneda, ei pruugi lülide nihkumist tekkida. Kaebusteks on seljavalu, mis süveneb koormusel ja kehaasendi muutmisel, lisaks võib tekkida jalgadesse kiirguv valu, tuimustunne ning lihasnõrkus. Kirurgilise ravi eesmärk on lülisamba stabiliseerimine kruvide ning metallvarrastega. Lisaks taastatakse lülisamba individuaalne asend ning avardatakse lülisambakanalit kriitilistes kitsaskohtades, võimalusel mini-invasiivsel meetodil.[3]
Lülisamba traumad
[muuda | muuda lähteteksti]
Lülisamba vigastused tekivad kõige sagedamini liiklusõnnetuste[28] ning kõrgusest kukkumise tagajärjel. Sümptomiteks on valdavalt valu vigastatud piirkonnas, kätesse või jalgadesse kiirguvad valud, tuimustunne ning surinad. Kui on vigastatud seljaaju, võib esineda alakeha või kõikide jäsemete osaline või täielik halvatus, tundlikkushäired ning põie- ja pärasoole tegevushäired. Lülisamba trauma ravi sõltub trauma raskusest: kui on tegemist stabiilse murruga, piisab konservatiivsest ravist – koormuse piiramine, valuvaigistav ravi, korsett ning õigeaegne taastusravi. Kui traumaga kaasneb lülisamba ebastabiilsus või süvenev halvatus, kasutatakse kirurgilist ravi – stabiliseeritakse ning fikseeritakse lülisammas kruvide ning varrastega, mõnikord on vaja purustatud lülikeha asendada kunstlüliga. Sageli on võimalik kasutada mini-invasiivset ehk kudesid säästvat kirurgilist meetodit.[3]
Lülisamba kasvajad
[muuda | muuda lähteteksti]Lülisambas esinevad kasvajatest kõige sagedamini teiste kasvajate siirded – kõige sagedamini annavad lülisambasse siirdeid rinna-, kopsu- ning eesnäärmevähk, esineb ka neeruvähi, müeloomtõve ning melanoomi metastaase. Harvem esineb lülisambast ja närvistruktuuridest lähtuvaid kasvajaid. Kasvajakude võib haarata kõiki lülisammast moodustavaid struktuure, lülisammast ümbritsevaid kudesid ning üle kasvada lähematele organitele. Kasvajate korral sõltub konkreetse ravi algkoldest, mida täpsustatakse koeproovi võtmisega. Oluline on ka lülisamba haaratus, kasvaja levik mujal organismis, halvatuse ilmingud, oodatav eluiga ning keha üldseisund. Kirurgilise ravi eesmärk on kasvaja eemaldamine, seljaaju vabastamine ja stabiilse lülisamba säilitamine, mis võimaldab patsiendil aktiivset elu edasi elada. Kirurgiline ravi on vaid üks osa kasvaja onkoloogilisest ravist, tavaliselt järgneb opereeritud piirkonna kiiritusravi.[3]
Lülisamba kõverused
[muuda | muuda lähteteksti]Lülisamba kõverused võivad olla kaassündinud või elu jooksul kujunenud, kõverus on enamasti kas rinna- või nimmeosas. Küfoos on inimesel esinev küürselgsus, skolioos on kõverselgsus. Mõnikord võivad kõverused olla kombineeritud ja esineda terve lülisamba ulatuses. Kui lülisammas moondub liiga kõveraks, ei suuda inimene enam sirgelt seista ega istuda ning ta selg väsib kiiresti. Kirurgilist ravi kasutatakse siis, kui kõverused on suured ja igapäevane elukvaliteet langenud. Kirurgilises ravis kasutatakse lülisamba kõveruste korrigeerimisel metallfiksaatoreid.[3]
Osteoporootilised lülimurrud
[muuda | muuda lähteteksti]Luuhõrenemine[14] on süsteemne ainevahetushaigus, mille korral muutuvad luud hapraks ning ka väikese trauma korral tekivad lülimurrud. Osteoporootiliste lülimurdude korral tekib tugev valu murtud lüli piirkonnas, sõltuvalt lülide purustusastmest võib lisaks tekkida lülisamba ebaõige asend ja mõnikord pitsuda seljaaju ja närvid. Ravi on reeglina mittekirurgiline – valuvaigistid, osteoporoosi ravi, korsettravi ning taastusravi. Kui see ei aita, võib valude leevendamiseks teatud juhtudel kasutada lülimurru toestamist tsemendiga – vertebroplastikat. Keerulisematel juhtudel on vaja suuremahulist operatsiooni.[3]
Lülisamba mädapõletik
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Spondülodistsiit
Spondülodistsiit on harvaesinev selgroolüli ja lülivaheketta bakteriaalne põletik. Mädapõletik[14] võib haarata lülisid, lülivahekettaid, lülisambakanalit ning ümbritsevaid kudesid – põletikku tekitavad mikroobid levivad lülisambasse enamasti mujalt organismist verevarustuse kaudu, põletik võib tekkida ka ka pärast lülisamba operatsiooni. Haiguse diagnoosimine on keeruline, kuna kaebused on üldist laadi ja mittespetsiifilised. Esineb tavaliselt seljavalu ja palavik, vereanalüüsides võib olla põletikunäitajate tõus. Diagnoosi täpsustamiseks on vajalik proovi võtmine verest või lülisambast, et teha kindlaks konkreetne mikroob. Raviks on vaja nädalaid kestvat veenisisest antibiootikumravi. Varase diagnoosimise ja õige antibakteriaalse ravi korral on enamasti kirurgiline ravi välditav, kuid kirurgiline ravi on vajalik, kui mädapõletiku tulemusel lülisammas laguneb ning tekib lülisamba kõverus või halvatus.[3]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 ERR (19. märts 2025). "Ülevaateuuring: seljavalust vabaneda ongi raske". ERR. Vaadatud 20. märtsil 2025.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 "Alaseljavaluga toimetulekuks hoia korras nii keha kui meel | Tervisekassa". www.tervisekassa.ee. 27. november 2020. Vaadatud 20. märtsil 2025.
- ↑ 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 3,10 3,11 3,12 3,13 3,14 "Seljavalu | Ida-Tallinna Keskhaigla". www.itk.ee. Vaadatud 20. märtsil 2025.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 ERR (1. august 2023). "Seljavalud muutuvad üha tavalisemaks". ERR. Vaadatud 20. märtsil 2025.
- ↑ 5,0 5,1 ERR (26. märts 2014). "Töövõimetuse juhtivaks põhjuseks on alaseljavalud". ERR. Vaadatud 20. märtsil 2025.
- ↑ "Seljavalule läheb 5,4% haigushüvitistest". Meditsiiniuudised. Vaadatud 20. märtsil 2025.
- ↑ 7,0 7,1 7,2 "Mida teha terve ja tugeva selja heaks? – Ajakiri SPORT" (Ameerika inglise). Vaadatud 20. märtsil 2025.
- ↑ Masterson R (2008). "Past, Present, and Future of Interventional Physiatry". Slipman CW, Derby R, Simeone FA, Mayer TG (toim-d). Interventional spine : an algorithmic approach. Philadelphia, Pennsylvania: Saunders Elsevier. Lk 13. ISBN 978-0-7216-2872-1.
- ↑ ERR (3. detsember 2010). "Parem pikali kui istuli". ERR. Vaadatud 20. märtsil 2025.
- ↑ "SELG SIRGU!" (PDF).
- ↑ Rosen's Emergency Medicine: Concepts and Clinical Practice (Ameerika inglise). 13. juuni 2022. ISBN 978-0-323-75789-8.
- ↑ ERR, Priit Ennet | (19. detsember 2022). "Unetus võib tuua seljavalu, seljavalu unetuse". ERR. Vaadatud 20. märtsil 2025.
- ↑ 13,0 13,1 ERR (30. aprill 2023). "Spordiarst: depressioonis inimene jääbki seljavalu ravima". ERR. Vaadatud 20. märtsil 2025.
- ↑ 14,0 14,1 14,2 14,3 14,4 "Sage soovimatu külaline – seljavalu | Tervisekassa". www.tervisekassa.ee. 17. juuni 2024. Vaadatud 20. märtsil 2025.
- ↑ 15,0 15,1 15,2 ERR (18. september 2024). "Seisvast tööst tingitud seljavaevusi aitavad leevendada kükid ja istumine". ERR. Vaadatud 20. märtsil 2025.
- ↑ 16,0 16,1 16,2 "Comprehensive Review of Epidemiology, Scope, and Impact of Spinal Pain".
- ↑ "Symptom to Diagnosis An Evidence Based Guide | Skyscape Mobile App". Skyscape Medpresso inc. Vaadatud 20. märtsil 2025.
- ↑ Orendáčová, Judita; Čı́žková, Dáša; Kafka, Jozef; Lukáčová, Nadežda; Maršala, Martin; Šulla, Igor; Maršala, Jozef; Katsube, Nobuo (1. august 2001). "Cauda equina syndrome". Progress in Neurobiology. 64 (6): 613–637. DOI:10.1016/S0301-0082(00)00065-4. ISSN 0301-0082.
- ↑ 19,0 19,1 ERR (21. september 2023). "Füsioterapeut: jutt õigest rühist on iganenud". ERR. Vaadatud 20. märtsil 2025.
- ↑ ERR (28. mai 2013). "Milline töökoht paneb selja ja randmed valutama?". ERR. Vaadatud 20. märtsil 2025.
- ↑ "Valik harjutusi alaseljavalu leevendamiseks".
- ↑ ERR (13. oktoober 2021). "Alaselja valu vastu aitab trenn". ERR. Vaadatud 20. märtsil 2025.
- ↑ "Sinu seljavalu".
- ↑ "Seljavalu - Inimene". www.inimene.ee (eve). Vaadatud 20. märtsil 2025.
- ↑ "Nimmevalu - Inimene". www.inimene.ee (eve). Vaadatud 20. märtsil 2025.
- ↑ 26,0 26,1 ERR (2. august 2011). "Loomkatsetes õnnestus luua organismiga bioloogiliselt sobiv diskiprotees". ERR. Vaadatud 20. märtsil 2025.
- ↑ ERR (2. august 2011). "Seljavalust priiks: selgroolülide vahekettad sirguvad laboris". ERR. Vaadatud 20. märtsil 2025.
- ↑ ERR (17. oktoober 2012). "Bussis kukkudes rängalt viga saanud naine võib luua pretsedendi". ERR. Vaadatud 20. märtsil 2025.