Seljamäe õppematkarada
Seljamäe õppematkarada asub Lääne-Virumaal Vinni vallas Tudusoo maastikukaitsealal.
5 km pikkune matkarada kulgeb ümber Punasoo lõunaosa. Õpperada tutvustab Seljamäge, palumännikut, siirdesood ja Põdraallikaid. Rakvere poolt tulles näitab teeviit enne Tudu Tudusoo maastikukaitsealale. 5 km kaugusel Punasoo ja Järvesoo vahel asub parkimisplats, katusealune ning lõkkeplats. Rajale jäävad ka puhkepaviljonid ja lõkkeplatsid.[1]
Matkaraja tutvustus[muuda | muuda lähteteksti]
Seljamäe matkarada kulgeb Piibe ja Rakvere–Tartu maantee vahelisel alal ning on märgistatud suunaviitadega. Parkimisplatsilt saab alguse tähistatud matkarada, mis viib enam kui 300 m matka järel Seljamäel asuvale ringikujulisele 5 km pikkusele looduse õpperajale. Matkarada kulgeb Piibe silla lähedusest üle heinamaa kuni vana Piibe–Edru teeni. Jätkates jõuame endisse karjääri, kust veeti kruusa Piibe maantee ehitamiseks. Karjäärist viib trepp tagasi Seljamäele, kus on näha kitsede, põtrade ja jäneste rikkalik söögilaud madalakasvuliste haabade näol. Teravamal vaatlemisel märkab seal rohkesti metsloomade ja lindude tegutsemisjälgi: musträhni sepikodasid, karu käpajälgi, läheduses asub ka kaitsealune metsise mängupaik. Põrgukraavi ületamist lihtsustab üle kraavi ehitatud sild. Seljandiku lõikab läbi raudtee. Üsna raudtee lähistel asub 0,5 ha suurune kinnikasvav Edru Kaanjärv, kus elavad rohelised veekonnad, kasvavad vesiroosid. See õõtsikkaldaga järveke on Endla soostiku põhjapoolseim järv. [2][3]
Rajal leidub varikatuseid ja lõkkepaiku, kus puhata ja toitu valmistada. Kunagi asus Soosaarel ka vaatetorn, millest sai hea ülevaate kogu Punasoost, mis koosneb enamuses puisrabast. Vastu hobuserauakujulist Seljamäge läheb puisraba üle siirdesooks. Seljamägi on põhjapoolses osas madalam ja lõunapoolses kõrgem, kohati üsna järskude nõlvadega. Seljamäel on valdavaks metsatüübiks palumetsad. [2]
Tormikahjustused[muuda | muuda lähteteksti]
2000. aasta tormituuled tekitasid Tudu rabas suurt kahju. Tuul laastas põlislaasi, murdis kümnete ruutkilomeetrite kaupa puid ning hävitas loomade elupaiku.[4]
Sarnane olukord kordus 6. juunil 2001, kui hävis umbes 1500 ha Tudu metskonna metsa. Raja kõrval on veel praegugi tormikahjustusi näha.[1]
Legendid[muuda | muuda lähteteksti]
Seljamägi olevat tekkinud Kalevipoja mantlihõlma augu kaudu maha pudenenud liivast, kui ta seda kandnud Väinjärvest Pihkvasse. Seljamäe harja pidi on kulgenud juba muinasajal Selist Piipe suunduv ratsarada, mis ühendas Vaigat Järvamaaga. Pärimuse kohaselt olevat teed pidi Venemaa vürstid käinud Läänemaad rüüstamas. Seljamäe sõjatee on pärandkultuuriobjekt.[3]
Punasoo tekke kohta pajatab legend järgmist: muistendi järgi kündnud Kalevipoeg üles naabruses olevat Sirtsi sood. Kui ta pärast töö lõpetamist hobuse puhkama jätnud, tunginud hobuse kallale hundid. Nad murdnud Kalevipoja hobuse maha praeguse Punasoo kohal. Punasoo saanudki nõnda oma nime murtud hobuse verest.[2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Seljamäe õppematkarada puhkaeestis.ee
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Martin Suuroja. "Eesti soorajad. Eesti loodusmonumendid", Tallinn: OÜ GeoTrail KS, 2008.
- ↑ 3,0 3,1 "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. aprill 2015. Vaadatud 10. märtsil 2015.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Marko Kaldur. "Rännates läbi Eestimaa", Tallinn: Äripäeva Kirjastus, 2004.