Sela (ansambel)

Ansambel Sela on Eesti ansambel, mis kujunes 1960. aastate lõpus Eesti Metodisti Kiriku Tallinna koguduse juures tegutsevate noorte vaimulikust liikumisest. Ansambli asutaja ja üks peamisi eestvedajaid oli Jaanus Kärner (hiljem Jon Karner), kelle juhtimisel hakati kombineerima lääne eeskujudest inspireeritud gospelmuusikat kristliku kuulutustööga. Tegemist oli esimese omalaadse kollektiiviga Nõukogude Liidus, mille tegevus keskendus evangeeliumi levitamisele muusika kaudu.

Ansambel alustas mitmehäälsete spirituaalide esitamisega, millele hiljem lisandusid instrumendid ja lavalised väljendusvahendid. Esineti peamiselt koguduste ruumides Tallinnas ja mujal Eestis. Oluliseks tegevussuunaks kujunesid regulaarsed neljapäevased noorteteenistused, palveõhtud ja palveööd. Kollektiivi mõju oli märkimisväärne nii kirikus kui ka väljaspool, olles osaliselt vastureaktsioon traditsioonilistele muusikavormidele ja ideoloogilistele piirangutele.

Ansamblisse on aastate jooksul kuulunud üle 70 isiku, kelle hulgas oli mitmeid tuntud muusikuid nagu Erkki-Sven Tüür, Marju Kuut ja Kadri Hunt. Samuti osalesid ansambli tegevuses mitmed vaimulikud nagu näiteks Joel Luhamets ja Toomas Pajusoo.

Lisaks kontserttegevusele valmisid ka mitmed temaatilised muusikalid, näiteks Erki-Sven Tüüri "Via Avium" (1976) ja "Elav vesi" (1978), milles olid ühendatud muusika, tunnistused ja lavaline liikumine. Esimeseks salvestuspaigaks ja prooviruumiks kujunes Apteegi tänaval asunud kogudusemaja keldrikorruse ruumid. "Via Avium" salvestati Tallinna Tehnikaülikooli stuudios.

Ansambli tegevust saatsid mitmed välised takistused. Nõukogude võimude vastuseis avaldus jälgimises, ülekuulamistes ja esinemispiirangutes. Sellest hoolimata jätkus Sela töö järjepidevalt ning kollektiivi tegevusel oli märgatav mõju Eesti kristliku muusikakultuuri arengule. Lisaks muusikalisele panusele osales ansambel ka vaimuliku kirjanduse ning Piiblite levitamises, mis toimus koostöös kodu- ja välismaiste partneritega.

Ansamblit Sela on peetud üheks olulisemaks evangeelse liikumise väljenduseks Eestis 20. sajandi teisel poolel. Nende pärandit on käsitletud nii suulistes mälestustes kui ka teadustöödes, sealhulgas Naatan Hollmani 2025. aasta uurimistöös „Ansambel Sela ajalugu 1960ndatest 1980ndateni: NSV Liidu esimene gospelansambel“.