Seksuaalfunktsiooni häire

Allikas: Vikipeedia

Seksuaalfunktsiooni häire ehk seksuaalprobleem on probleem, mis pärsib täisväärtuslikku seksuaalelu. Seksuaalprobleemi võivad põhjustada nii psühholoogilised kui ka füüsilised (esmased tarbed on rahuldamata või inimene põeb mingit (sugu)haigust) faktorid.[1]

Ehkki seksuaalprobleemil pole täpset definitsiooni, saab siiski välja tuua neli punkti, mis viitavad, et ilmselt vajab inimene professionaalset abi:[2]

  • probleem esineb enamikul vahekordadel;
  • probleem on kestnud üle poole aasta;
  • probleem tekitab suhtes uusi probleeme;
  • probleem takistab osalemist seksuaalsuhtes.

Statistika[muuda | muuda lähteteksti]

Küsitleti naisi ja mehi vanusevahemikus 18–59 eluaastat ning selgus, et seksuaalprobleemid on tegelikult tavalised ja laialt levinud probleemid.[1]

Mehed[muuda | muuda lähteteksti]

Leiti, et:[1]

  • 10% kannatab erektsioonihäirete käes ning näitaja tõuseb küsitletud vanusevahemiku lõpus 50 protsendini
  • 16% on kaotanud seksuaalse huvi
  • 30% kaebab enneaegset seemnepurset
  • 8% kaebab hilinenud seemnepurske üle

Naised[muuda | muuda lähteteksti]

Leiti, et:[3]

  • 33% puudub huvi seksi vastu
  • 24% ei suuda saavutada orgasmi
  • 21% ei tunne seksist naudingut
  • 18% kurdavad kehva lubrigatsiooni ehk märgumise üle
  • 14% tunnevad vahekorra ajal tupes valu

Kõige levinumad probleemid[muuda | muuda lähteteksti]

Enamus seksuaalfunktsioonihäireid on seotud ihaga, erutusega ja orgasmiga.[3]

Ihahäired[muuda | muuda lähteteksti]

Ihahäire ehk sugutungi häire väljendub selles, et inimesel ei ole enam sugutungi. Kusjuures sugutungi kadumist põhjustavad ka muud faktorid, mille puhul ei saa ihahäirest rääkida. Näiteks depressioon või mõnuainete või mingite ravimite mõju.[4]

Erutushäired[muuda | muuda lähteteksti]

Meestel on erutus otseselt seotud peenise erektsiooniprotsessiga ning naistel vastavalt kliitori suurenimisega. Meeste kõige levinum erutushäire ongi erektsioonihäire, mispuhul räägitakse sageli impotentsusest. Naiste puhul väljendub erutushäire sageli lubrikatsiooni puudumise näol.[4]

Orgasmihäired[muuda | muuda lähteteksti]

Orgasmi saavad mõlemad sugupooled, kus meestel kaasneb sellega seemnepurse ehk ejakulatsioon. Naistel väga levinud orgasmihäire on orgasmi hilinemine või hoopis ära jäämine. Meeste suurim probleem seevastu on enneaegne ejakulatsioon, mis noorematel inimestel võib esineda kohe pärast peenise tuppe viimist või lausa enne erektsiooni.[4]

Seksuaalprobleemide põhjused[muuda | muuda lähteteksti]

Psühholoogilised[muuda | muuda lähteteksti]

Seksuaalhäireid võivad esile kutsuda mistahes vaimsed probleemid, mis ei lase inimesel ennast mugavalt tunda.[5]

  • üleliigne väsimus ja üleliigne stress
  • depressioon
  • sooritusärevus
  • madal enesehinnang
  • süütunne seksi pärast
  • erinevad hirmud
  • varasem negatiivne seksuaalkogemus

Füüsilised[5][muuda | muuda lähteteksti]

Narkootikumid ja mõned ravimid[muuda | muuda lähteteksti]

Libiido vähenemist võivad esile kutsuda alkohol, antidepressandid, antipsühhootikumid, mõned hormonaalravid ja epilepsiaravimid jne. Vaegejakulatsiooni võivad põhjustada antidepressandid, antipsühhootikumid jne.[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Raj Persaud. (2007). The Mind: A User`s Guide. Lk 223–224.
  2. Raj Persaud. (2007). The Mind: A User`s Guide. Lk 223.
  3. 3,0 3,1 Raj Persaud. (2007). The Mind: A User`s Guide. Lk 224.
  4. 4,0 4,1 4,2 Raj Persaud. (2007). The Mind: A User`s Guide. Lk 224–225.
  5. 5,0 5,1 5,2 Raj Persaud. (2007). The Mind: A User`s Guide. Lk 226.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Raj Persaud. (2007). The Mind: A User`s Guide. Bantam Press.||| Vaimne Tervis. (2009). Tõlge eesti keelde Tiia Rinne. AS Pakett.