Seichō Matsumoto

Allikas: Vikipeedia
Seichō Matsumoto
松本 清張
Seichō Matsumoto 1955. aastal
Sünninimi Kiyoharu Matsumoto
Sündinud 21. detsember 1909
Kokura, Fukuoka prefektuur, Jaapan
Surnud 4. august 1992 (82-aastaselt)
Tōkyō
Kirjandusžanrid kriminaalromaan
ajalooline romaan

Seichō Matsumoto (jaapani keeles 松本 清張 Matsumoto Seichō; 21. detsember 19094. august 1992) oli jaapani kirjanik ja ajakirjanik[1].

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Seichō Matsumoto sündis Kyūshū saare põhjatipus Kokura asunduses (nüüd Kitakyūshū linn) töölisperekonnas ainsa lapsena. Pärast kooli asutas noormees kommunaalteenuseid osutava ettevõtte. Samal ajal osales Matsumoto vasakpoolsete liikumises, tehes reporterina kaastööd kommunistlikes ajalehtedes. 1929. aastal ta arreteeriti oma poliitiliste vaadete tõttu ja paigutati Okura vanglasse. Teises maailmasõjas teenis Seichō Matsumoto Koreas sanitaarvägedes. Pärast sõda jätkas ta tööd ajalehe Asahi Shinbun toimetuses. 1950. aastate algul kolis Seichō Tōkyōsse[1].

Esimene edu kirjanikuna tuli alles 40. eluaastates, kui ta saavutas 1950 ajalehe Shukan Asahi korraldatud ilukirjandusvõistlusel oma lühijutuga kolmanda koha. See auhinnaraha oli tema jaoks teretulnud, sest ta pidi tollal üksinda ülal pidama nii oma vanemaid, naist kui lapsi. Mõõdukas edu ning teiste kirjanike julgustus ajendasid teda jätkama. 6 aasta pärast sai ta töökohast ajalehes loobuda ja pühenduda kirjanikukarjäärile.

Ta kirjeldab oma teostes mitte üksnes kuritegu, vaid laiemas plaanis kogu ühiskonda, milles see kuritegu on toime pandud. Tema teostes kajastub laiem sotsiaalne kontekst ja pärast suurt sõda ühiskonnas levinud nihilism, mis hiljem kogu loomingu õhustikku tumedamaks muutis. Ta oli üks esimesi jaapani kirjanikke, kes hakkas kujutama korruptsiooni politseis ja kurjategijate elu.

Matsumoto väljendas mõnes oma teoses USA-vastast suhtumist, kuid samavõrd oli ta kriitiline oma ühiskonna ja jaapani kultuuripärandi suhtes. Korruptsiooni kirjeldas ta lisaks ilukirjandusele aeg-ajalt ka ajakirjanikuna. Mõttekaaslasi otsis ta sotsialistlikest riikidest. 1968 külastas ta Maailma Kultuurikongressi raames Kuubat ja samal aastal kohtus ta Põhja-Vietnamis selle presidendi Ho Chi Minhiga.

Matsumoto oli viljakas kirjanik. Ta jätkas töötamist, kuni suri 83-aastaselt vähktõppe. Tal valmis enam kui 450 teost.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

  • Aru kokura nikki den (或る「小倉日記」伝), 1952
  • "Mäng sõiduplaaniga" – Ten to sen (点と線), 1958; eesti keeles: Eesti Raamat, 1974 sarjas "Mirabilia"
  • Zero no shōten (ゼロの焦点), 1959
  • Suna no utsuwa (砂の器), 1961
  • Warui yatsura (わるいやつら), 1961
  • Kemo no michi (けものみち), 1963
  • Chūō Ryūsa (中央流沙), 1968
  • Kurokawa no techō (黒革の手帖), 1980
  • Meisō chizu (迷走地図), 1983

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1952 Akutagawa preemia (芥川龍之介賞, Akutagawa Ryūnosuke Shō. Akutagawa Prize)
  • 1957 Mystery Writers of Japan Awards (日本推理作家協会賞, Nihon Suiri Sakka Kyōkai Shō)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Seicho Matsumoto Critical Survey of Mystery & Detective Fiction. Salem Press

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]