Seepia (värvaine)

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Leonardo da Vinci. Veetõstuseadmed. Joonistus ja laveering seepiaga paberil
Öökull kuupaisteses öötaevas. Caspar David Friedrich, c. 1836–1837. Seepiamaal

Seepia on tumepruun õrnalt violetja varjundiga värvaine, mida saadakse seepia (Sepia officinalis) tindipõiest[1].

Värvainete indeksis on seepia tähised 75500 ja NBr9 (Natural Brown 9), CAS-number on 8030-69-1[2].

Sõnavara[muuda | muuda lähteteksti]

Seepia toonile vastava värvuse nimena on kasutusel sõnad seepiakarva, seepiavärvi, seepiapruun (tootenimetustes, fotograafias jm).

Omadused[muuda | muuda lähteteksti]

Seepia värvus varieerub tumedast punakaspruunist mustjaspruunini[3]. Pigment on keemiliselt stabiilne, kuid pole eriti valguskindel. Kasutatakse ainult akvarellimisel lasuurvärvina[4].

Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

Seepia tinti kasutati kirjutusvahendina juba Vana-Roomas. Kunstnike hulgas saavutas ta laiema leviku alates renessansist ja jäi aktiivsesse kasutusse 19. sajandi lõpuni. Alates 18. sajandi lõpust – vesivärvipigmendina segatuna kummiaraabikuga tutvustas seda 1780. aastatel Jacob Seydelmann Dresdenis[5] – hakkas seepia joonistustes ja laveeringuis edukalt asendama bisterit. 20. sajandil tõrjusid uued sünteetiliselt toodetud vesivärvipigmendid loodusliku seepia kõrvale[6].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]