Sedisvakants
Sedisvakants (ladinakeelsest väljendist sedis vacantia 'tooli tühjus'; sagedamini kasutatakse ablatiivikäändes väljendit sede vacante 'sellal kui tool on tühi') on mõiste katoliku kiriku kanoonilises õiguses, mis tähistab tähistab seisu, mil piiskopkond või osakirik on ilma ametisse kinnitatud prelaadita.
Sagedasti tarvitatakse terminit paavsti surmale või tagasiastumisele järgneva vahevalitsusperioodi ehk interregnumi kohta, mil kirikuvalitsuse ülesandeid täidab regendina kardinalide kolleegium. Sel ajal tarvitab Püha Tool ka tavapärasest erineva kujundusega vappi ning samuti kasutatakse erikujundust sel ajal Vatikanis vermitud meenemüntidel (nendele lüüakse camerlengo vapp) ja postmarkidel. Sede vacante kestab ametlikult paavstitooli vabaks jäämisest kuni uue paavsti valimiseni konklaavis.
Ajaloo pikim sedisvakants, kokku kaks aastat ja kümme kuud, algas Clemens IV surma järel 29. novembril 1268 ja kestis kuni Gregorius X valimiseni 1. septembril 1271.
Püha Tooli sedisvakants
[muuda | muuda lähteteksti]Kahe paavsti ametiaja vahele jääval vakantsiperioodil valitseb katoliku kirikut ja Vatikani riiki piiratud volitustega camerlengo. Sel ajal katkestavad kardinalid tavaliste ametiülesannete täitmise, välja arvatud: camerlengo, Rooma kardinalvikaar, Püha Peetruse basiilika kardinal-ülempreester, Vatikani peavikaar ja paavstlik ülemkohtunik.
Need viis kardinali või nende asetäitjad moodustavad täiskogu, mis asub ette valmistama konklaavi uue paavsti valimiseks. Koos eelpoolnimetatud ametnikega peavad kardinalid pärast paavsti surma ja enne konklaavi algust kas üld- või erikongregatsioone, kus otsustatakse detailideni matuse üksikasjade ja konklaavi alustamise kuupäeva üle. Konklaav peab algama kõige hiljem 20 päeva pärast eelmise paavsti surma.