Schoenfelsi loss
Schoenfelsi loss (letseburgi keeles Schlass Schëndels, prantsuse keeles château de Schoenfels, saksa keeles Schloss Schönfels) on Kesk-Luksemburgis Seitsme lossi orus asuv loss. Loss kuulub praegu Luksemburgi riigile, ent renoveerimistööde tõttu saab külastada vaid lossi aeda ja õue.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Esimese Schoenfelsi lossi ehitas arvatavasti 1292. aastal Schoenfelsi Friedrich. Abielude kaudu kuulus loss järgnevalt Ansembourgi ja Sassenheimi perekondadele.
1497. aastal läks Schoenfelsi loss Schliederer von Lacheni perekonna valdusse ja oli nende valduses kuni 18. sajandini. Sel ajal oli Schoenfelsi lossi isand kõigepealt Heinrich Schliederer (ka Schloeder) von Lachen. Donjon'i sissepääs on kaunistatud tema relvadega. Heinrich Schliederer von Lachenist kujunes selle aadliperekonna ajaloos otsustav isik. Ta lahkus 1490. aasta paiku Speyeri piiskopi teenistusest Badeni markkrahvi Christoph I teenistusse ja temast sai ühtlasi kuningas Maximilian I kuberner Luksemburgis. Ta kolis Luksemburgi ja sai Schoenfelsi lossi isandaks. Kui Friedrich von Lachen 1520. aastal Anna von Wampachiga abiellus, omandas Schliederer von Lacheni perekond ka Oberwampachis asunud Wampachi lossi. Nad ehitasid uue lossi ja seal on 1580. aastast ka selle perekonna vapikivi.[1]
Schoenfelsi feodaalloss oli strateegiliselt vähetähtis, kuid 1683. aastal hävitasid prantslased selle kaitserajatised.
22. juunil 1690 põlesid loss ja küla Theodor de Neunheuseri ja Brandenburgi isanda vahelise tüli käigus maha. Juba 1700. aastal jagati Schoenfelsi omandiõigus Ch.-Antoine Schliederer von Lacheni ja Theodore de Neunheuseri vahel.
Kui Marie-Catherine de Neunheuser 1759. aastal Genouillacist pärit Pierre-François de Gaillot'ga abiellus, sai viimasest Schoenfelsi isand. 18. augustil 1813 müüs tema poeg François-Romain de Gaillot lossi Jean-Baptiste Thornile (Thorn-Suttor de Remich), kes oli Luxembourgi provintsi kuberner Belgia perioodil (1831–1839). Jean-Baptiste Thorn ostis 1818. aastal ka Hollenfelsi lossi ja müüs mõlemad lossid 1840. aastal Belgia senaatorile Jacques Englerile. Jacques Engler kinkis Schoenfelsi lossi kaks aastat hiljem oma väimehele parun Auguste Goethalsile. Viimane ehitas 1870. aastal donjon'i kõrvale härrastemaja ja tõenäoliselt ka donjon'i uusgootistiilis katuse.[2] Pärimise teel läks loss edasi Haagist pärit Charles Van den Polli perekonna valdusse.
1948. aastal ostis kinnistu koos suure metsaalaga Luksemburgi puiduärimees Camillle Weiss, kuid loovutas selle 16. märtsil 1971 Luksemburgi riigile. Riik lammutas härrastemaja 1976. aastal.[3][4]
Loss praegu[muuda | muuda lähteteksti]
Praegu käivad donjon'i restaureerimistööd. Pärast restaureerimise lõppu kavatseb Luksemburgi riik avada Schoenfelsi lossis Mameri oru looduskaitseala külastuskeskuse. Samuti on lossi plaanitud Luksemburgi Metsaameti tööruumid. Restaureerimise ajal on loss külastamiseks suletud.[5]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ http://www.welt-der-wappen.de/Heraldik/Galerien2/galerie1601.htm
- ↑ https://www.castles.nl/schoenfels-castle
- ↑ Luksemburgi tööstuse ajaloo portaal.
- ↑ https://web.archive.org/web/20200120190940/http://associationchateaux.lu/downloads/chateauxluxembourgweb.pdf (prantsuse ja saksa keeles) Vaadatud 6. oktoobril 2019.
- ↑ Solide comme le roc. Wunnen magazine, 20. veebruar (prantsuse keeles) Vaadatud 6. oktoobril 2019.