Schmidti kaamera

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Schmidti kaamera optiline skeem

Schmidti kaamera ehk Schmidti teleskoop on astrofotograafias kasutatav laia vaateväljaga aberratsioonivaba teleskoop.

1930. aastal leiutas Naissaarelt pärit optik Bernhard Schmidt Hamburgi lähedal Bergedorfi observatooriumis moonutusteta kujutise ja laia vaateväljaga valgusjõulise peegelteleskoobi, mida hakati nimetama Schmidti kaameraks. See võimaldab fotografeerimist, mitte vahetut vaatlust. Algselt tehti fotod spetsiaalsele kõverdatud klaasplaadile, hiljem filmile ja uuemal ajal digitaalselt.

20. sajandi esimestel kümnenditel olid astronoomias peamisteks vaatlusvahenditeks paraboolsed peegelteleskoobid. Üha suuremad peeglid võimaldasid näha üha kaugemale, kuid optilisest teljest kaugenedes halveneb paraboolpeegli kujutis kooma ja astigmatismi tõttu. Selliste teleskoopide vaateväli oli kitsas ja ei võimaldanud fotografeerida suuremaid taevaalasid. Bernhard Schmidt leiutas korrektsiooniplaadi, mis tagab moonutusteta kujutise laiemas vaateväljas. Kaamera põhjustas revolutsiooni vaatlevas optikas ja sai üheks 20. sajandi tuntuimaks optiliseks süsteemiks.

Euroopa majandusraskuste tõttu võeti see esialgu kasutusele peamiselt USA-s. 1936. aastal valminud 18-tollise Schmidti kaamera abil avastas Fritz Zwicky Mount Palomari observatooriumis üle 100 supernoova teistes galaktikates ja sai esimesed tõendid tumeaine olemasolust. 1939 alustatud ja 1948 valminud 48-tolline Schmidti kaamera kannab alates 1986 nimetus Samuel Oschini teleskoop ja töötab täiendustega tänase päevani.