Schlörwagen
Schlörwagen (ee k "Schlöri auto", hüüdnimega "Göttingeni muna" või "Ratastel tiib")[1] oli Karl Schlöri (1911–1997) loodud aerodünaamiline, tagamootoriga sõiduauto prototüüp, mida esitleti avalikkusele 1939. aasta Berliini autonäitusel. See ei läinud kunagi tootmisse ja prototüüp pole säilinud.
Disain
[muuda | muuda lähteteksti]Müncheni ettevõtte Krauss Maffei insener Schlör arendas juba 1936. aastal välja ülimadala õhutakistusteguriga kere.[2] Schlöri juhendamisel ehitati AVA-s (Göttingeni aerodünaamiliste katsete instituut) selle mudel.[3] Hilisemad tuuletunneli katsed andsid erakordselt madala[4] õhutakistusteguri: 0,113.[1] Elusuuruses mudeli jaoks kasutati Mercedes-Benz 170H šassiid,[1] mis on üks selle automargi vähestest tagamootorigia konstruktsioonidest. Mootoriga mudeli hilisemad testid näitasid veidi kõrgemat, kuid siiski muljetavaldavat õhutakistustegurit 0,186.[2]
Schlörwagen teljevahe oli 2,60 meetrit, sõiduki pikkus 4,33 meetrit ja kõrgus 1,48 meetrit. Laiust 2,10 meetrit oli vaja selleks, et rattad mahuks kere sisse. Essenis asuva ettevõtte Brüder Ludwigite valmistatud kere oli pisarakujuline, kerega ühetasaste kumerate akende ja kinnise põrandaga. Hoolimata alumiiniumkonstruktsioonist oli see Mercedes 170H-st umbes 250 kg raskem. Aerodünaamiline kuju ja mootori paigutuse tõttu kaugel taga asuv raskuskese mõjutasid Schlörwageni sõiduohutust ja muutsid selle külgtuule suhtes väga tundlikuks.[1]
Proovisõidul võrdluses seeriatoodangu Mercedes 170H-ga saavutas Schlörwagen tippkiiruse ligi 135 km/t (20 km/t kiirem kui Mercedes) see kulutas 8 liitrit kütust 100 kilomeetri kohta – vähem kütust kui Mercedes. Karl Schlöri sõnul võinuks sõiduk saavutada kiiruse 146 km/t.[5]
Aasta hiljem esitleti seda avalikkusele 1939. aasta näitusel Berlin Auto Show.[2] Kuigi see pälvis suurt huvi, pidasid paljud seda koledaks.[5] Alanud sõja tõttu jäi auto tootmata.[2]
Hilisem ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]1942. aastal paigaldati prototüübile Nõukogude 130 hj (97 kW) õhusõiduki radiaalmootor ja sõideti sellega katserajal.[6][3]
Prototüüpi hoiti ilmselt kuni 1948. aasta augustini Saksa lennunduskeskuses (DLR) Göttingenis. Schlöril ei õnnestunud kahjustatud autokere Briti sõjaväeadministratsioonilt enda kätte saada ja selle edasine saatus on teadmata.[5]
2007. aastal katsetas Saksa lennunduskeskus Schlöri algset väikest mudelit taas tuuletunnelis: see ei näidanud pööriseid ega pidurdusturbulentsi. Üks DLR-i arhiivis hoitavatest originaaljoonistest mõõtkavas 1:5 on väljas PS Speicheri transpordimuuseumis Einbeckis.[5][7]
Hannoveris asuv mittetulundusühing Mobile Welten eV loob kahte koopiat Mercedese mootoritega ja Maybachi käigukastiga.[8][9]
Galerii
[muuda | muuda lähteteksti]
Karl Schlör (1939)
Ehitusjoonised
Sisevaade
Proovisõit kiirteel
Vene lennukimootoriga (1942)
Mudel DLR tuuletunnelis
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 3 4 "Schlörwagen Pillbug '1936 (aeropill)". GT Supreme (Ameerika inglise). 5. november 2017. Vaadatud 9. märtsil 2025.
- 1 2 3 4 "Lord K's Garage #113: The Schlörwagen - Dieselpunks". web.archive.org. 29. mai 2013. Originaali arhiivikoopia seisuga 29. mai 2013. Vaadatud 9. märtsil 2025.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link) - 1 2 "MB-EXOTENFORUM - Sonderkarossen/Umbauten/Tuning - 170V und 170H einmal ganz anders !". web.archive.org. 1. veebruar 2014. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. veebruar 2014. Vaadatud 9. märtsil 2025.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link) - ↑ "170V und 170H einmal ganz anders !". MB-EXOTENFORUM - Sonderkarossen/Umbauten/Tuning (saksa). Originaali arhiivikoopia seisuga 1. veebruar 2014.
- 1 2 3 4 "Forscher lösen Rätsel des "Flügels auf Rädern"" (PDF).
- ↑ Branch, Jon C. (16. märts 2016). "THE SCHLÖRWAGEN: THE AUTOBAHN CRUISER THAT WASN'T". revivaler.com. Vaadatud 14. märtsil 2020.
- ↑ Kornhaus, Kulturstiftung. "PS.SPEICHER Einbeck | Das größte Oldtimer Museum Europas". PS.SPEICHER Einbeck.
- ↑ "Förderverein Mobile Welten Hannover e.V. - Schlör-Wagen". www.mobilewelten.eu.
- ↑ "Tüftler bauen "Göttinger Ei": Windschnittiger Superwagen soll wiederauferstehen". Faz.net.