Saulius Sondeckis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Saulius Sondeckis

Saulius Sondeckis (11. oktoober 1928 Šiauliai3. veebruar 2016 Vilnius) oli Leedu viiuldaja, helilooja, dirigent ja muusikapedagoog.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Sondeckis õppis Vilniuse konservatooriumis viiulit Alexander Livontase juhendmisel ja lõpetas kooli 1952. Aastatel 19571960 õppis ta Moskva konservatooriumi aspirantuuris. 1963. aastal tegi läbi pooleaastase kursuse prantsuse dirigendi Igor Markevitši juures.

Sondeckis alustas karjääri viiuldajana.

Aastatel 19521959 oli ta Vilniuse konservatooriumis viiuliõpetaja, 19591987 keelpillide kateedri juhataja, 1977. aastast professor.

1955. aastal asus ta juhatama Vilniuse Kunstide Kooli õpilaste keelpilliorkestrit ning 1964. aastal sai temast esimene leedu dirigent, kes esines oma orkestriga välismaal, osaledes festivalil Bukarestis[1].

1976. aastal sai kollektiiv kuldmedali rahvusvahelisel Herbert von Karajani Fondi noorteorkestrite konkursil Lääne-Berliinis.[2]

Aastatel 19602004 oli Sondeckis Leedu Kammerorkestri peadirigent.

Alates 2004. aastast oli ta orkestri Moskva Virtuoosid peakülalisdirigent ja 2005. aastast Leedu Balti Kammerorkestri juht.

Sondeckis asutas 1960. aastal Leedu kammerorkestri. Ta on juhatanud Berliini, Peterburi ja Toronto filharmooniaorkestrit.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

1980. aastal sai ta Nõukogude Liidu rahvakunstniku aunimetuse.

2002. aastal pälvis ta Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärgi, tunnustusena tema töö eest Eesti heliloomingu tutvustajana maailmas[3].

Ta on pälvinud ka Leedu, Poola, Venemaa ja Austria riiklikke autasusid.[viide?]

Pärdi teos "Tabula rasa" ja Schnittke concerto grosso'd nr 1 ja 3 on pühendatud Sondeckisele.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]