Saukele
.jpg)
Saukele (sau 'ilus', päikeseline; kele 'pea) on kasahhi naiste kõrge koonusja kujuga tseremoniaalne peakate, mida naine kannab pärast pulmi noorikupõlves, see tähendab esimese lapse sünnini.[1]
Ajaloost
[muuda | muuda lähteteksti]Peakatte päritolu on seostatud stepinomaadide sakade ja sküütide teravatipuliste mütsidega, mis on jäädvustatud raidreljeefidel ja mille kuju on rekonstrueeritud näiteks Jesiki kuldse sõdalase hauapanuste alusel.[1]
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Saukele oli kõrge koonuse kujuga vildist ja kangaga kaetud ning metallnaastude ja helmestega ehitud peakate, pikkade ripatsikeedega külgedel ja tikitud ehisribaga taga. Saukele koonuskuju koos külgeõmmeldud tagumise osaga, mõlemad rikkalike kaunistustega, on tõlgendatud maailmamäena, universumi sümboolse kujutisena, kus on ühendatud vaimude ja jumalate ülailm, maailm ja allilm.[1]
Muuseumides pole kaht täiesti ühesugust saukelet, iga meister kaunistas seda omal viisil.[2] Saukele kaunistuse tavalisimad motiivid olid elupuu, jäärasarved jm. Peakate oli täis õmmeldud hõbedast või kullatud hõbedast naaste, kuna hõbedale omistati kasahhi usundis maagiliselt kaitsev mõju, samuti olid kaitsemaagilise toimega peakatet kaunistavad korall-, pärl- ja karneoolhelmed.[1] Alt oli saukele tavaliselt ääristatud karusnahaga. Etnograafide teadete järgi sõltus saukele kaunistus ja kõrgus pruudi isa rikkusest ja positsioonist. Rikaste neidude peakatte põhi võis olla sametist või peenest siidist, sisemine koonus lumivalgest vildist.[2] On täheldatud mõningaid regionaalseid eripärasid, näiteks on Lääne-Kasahstani saukele keskosas kaks massiivset antropomorfse kujuga metall-lehte; Lõuna-Kasahstani saukele on rohkem nähtavate tekstiilist kaunistustega. Mütsi kõrgus võis küündida 70 sentimeetrini. Koonus tehti heledast vildist ja see kaeti alati punast värvi kangaga, sametiga või siidiga. Punane värvus tähistas naise viljaka ea kõrghetke ja paljude laste ootust pruudilt.[3]
Saukele sees oli kolmest tükist õmmeldud müts, mille sarnasuse tõttu kiivrialuse mütsiga on saukelet peetud iidse sõjameeste teravatipulise peakatte järeltulijaks. Saukele taha oli õmmeldud pikk tikanditega kaunistatud riideriba, mille kohta on arvatud, et see võis kunagi olla mütsi see osa, mis pidi varjama nooriku juukseid. Kahel pool pead rippusid saukele külgedelt rikkalikult koralli, pärlitega ja klaaskividega ehitud ripatsid (jahtau), taga rippus loor jelek, mis kattis nooriku õlad ja mõnikord ka näo.[3]
Kasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]Neiu tseremoniaalse pulmariietuse osana pärandati saukele põlvest põlve, tavaliselt kingina isalt. Saukele tähistas üleminekuperioodi neiust tulevaseks emaks.[1] Peakatte tellis neiu perekond tavaliselt aasta-poolteist enne pulma, kui kihlad oli kinnitatud ja neiu hakkas valmistuma pulmadeks. Saukele muretsemine ei pruukinud olla jõukohane igale perele, kuna 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses võis see maksta 5000 hõberubla.[3]
Aasta jooksul pärast pulmi noorik kandis seda pidulikel juhtudel, näiteks külaliste ees. Pärast oma esimese lapse sündi andis ta peakatte oma tütrele või mehe suguvõsa naistele edasi. Saukelet hoiti perekonnas põlvest põlve ja mütsil on sageli näha jälgi selle uuendamisest, näiteks helmeste või ripatsite asendamisest teistega, nii et kaunistused võivad ühel mütsil erineda. Saukele jäi naise omandiks erinevalt muust kaasavarast ja mehe pere juurest mingil põhjusel lahkudes võis naine saukele kaasa võtta.[3]
20. sajandil saukele kasutamine pulmariietuses hääbus, aga 21. sajandil on see peakate taas ilmunud pulmadesse, kuna noorpaar võib soovida pulma traditsioonilises riietuses. Need uue aja saukeled erinevad nii materjalidelt, kujunduselt kui ka kaunistustelt oma ajaloolisest eeskujust.[4]