Sauga raamatukogu

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Sauga raamatukogu 01.jpg

Sauga raamatukogu on raamatukogu Pärnu maakonnas Tori vallas Sauga alevikus.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Nõukogude aeg[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesed kirjalikud ülestähendused Sauga raamatukogu tegevusest pärinevad aastast 1946 – sellest ajast on säilinud raamatukogu pass, kust võib lugeda, et raamatukoguga tegeles Sauga kooli juhataja Valentina Kuusik. Raamatukogu alustas Sauga koolimajas 7,5 ruutmeetri suuruses toas 858 raamatuga.

1961. aastal kolis raamatukogu ühte majja Sauga küla TSN Täitevkomitee ja sidejaoskonnaga. Kui külanõukogu toodi üle Sauga alevikku, võeti vastu otsus ka raamatukogu üle tuua. 1974. aastal eraldas Sauga sovhoos raamatukogule kahetoalise korteri, kolimine toimus lahtise veoautoga ja suureks abiks olid seejuures Sauga kooli õpilased. Alevikus avati raamatukogu 3. jaanuaril 1975. Raamatukogu juhatajaks sai Ene Tiismaa, kes töötas selles ametis 30 aastat, pani aluse raamatukogu kataloogile.

Juba aasta pärast olid ruumid raamatukogule väikeseks jäänud ning 1976. aastal koliti sama maja kolmetoalisse korterisse. Sauga koolis töötas samast aastast alates kord nädalas laenutuspunkt, mis suleti 1986. aastal koolidirektori otsusel.

Pärast taasiseseisvumist[muuda | muuda lähteteksti]

Uus ajajärk Sauga raamatukogu jaoks algas 1994. aastal, kui saadi ruumid Sauga (praeguses Jänesselja) lasteaias. Endise kuuekümne asemel oli raamatukogul sestpeale kasutada 145 ruutmeetrit, esmakordselt oli olemas lugemissaal. Raamatukogus hakkas koos käima naisselts Helle, tihenesid sidemed lasteaiaga. 1995. aastal võeti raamatukogu Sauga valla munitsipaalomandisse.

2004. aastal sai raamatukogu arvutid – ühe töötaja ning teise lugejate jaoks. Raamatukogu uus juhataja alustas kogude sisestamist andmebaasi ja peagi ka elektroonilist laenutamist.

Juba 2005. aastal ootas raamatukogu jälle kolimine – Jänesselja lasteaed vajas oma ruume, et avada uus sõimerühm. Raamatukogu jaoks remonditi ruumid endises saunas-pesumajas, kus lugejate kasutada on kokku 122 avarat ja valgusküllast ruutmeetrit. 2006.–2009. aastal asus raamatukogus ka Sauga avalik internetipunkt kolme arvutiga.

2006. aastal avati raamatukogu kõrval senistes tühjades ruumides Sauga avatud noortekeskus. 2009. aastal hakati Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi toel renoveerima raamatukogu ja noortekeskuse hoonet (raamatukoguruumide renoveerimine teostati seejuures ainuüksi omavalitsuse eelarvest), mistõttu kolis raamatukogu ajutiselt Jänesselja lasteaia uude osasse logopeedi jaoks mõeldud tööruumidesse. Seega sai kaasa võtta ainult osa raamatukogu raamatutest. 2011. aasta kevadel avas raamatukogu pärast mahukaid kolimis- ja sorteerimistöid uksed taas endises asupaigas Põõsalinnu tänaval. Uue raamatukogumööbli soetamiseks kirjutas raamatukogu juhataja projekti Kultuuriministeeriumile, mis osaliselt ka rahuldati. Noortekeskuse äsjavalminud moodne hoone võeti ühtlasi kasutusele kultuurikeskusena – seni olid valla kultuurikandjateks olnud vaid raamatukogud.

Tänapäev[muuda | muuda lähteteksti]

Raamatukogul on väga hea koostöö Sauga avatud noortekeskusega. Kevadisel koolivaheajal korraldatakse lastele öölugemine, kus osalejad kohtuvad kirjanikuga, võtavad mõõtu viktoriinis ja ööorienteerumises ja muudel võistlustel ning jäävad ka raamatukokku ööbima. Merekultuuriaastale pühendati projekt „Igaühest võib saada merekaru“, mille raames korraldati ühisüritusi läbi aasta, merematkadest ekskursioonini Lennusadamasse. Noortekeskusega koos on teostatud ka mitmesuguseid konkursse õpilastele ja täiskasvanuile.

Raamatukoguga käivad mitmel korral aastas tutvumas Jänesselja lasteaia lapsed. Tavapäraste tutvumiskäikude kõrval on lapsed kohtunud pimeda teraapiakoeraga ja üritanud aru saada punktkirjast, proovinud toimetada ja valmis „trükkida“ ajalehti, kohtunud kirjandushuviliste seltsiga Luule, mänginud orienteeriumismänge jne.

Kirjandushuviliste selts Luule käib raamatukogus koos juba 2005. aastast. Kohtutud on Pärnu ja Pärnumaa luuletajatega, käidud ekskursioonidel, tutvutud kirjanduse ja kirjanikega jms. Seltsi liikmeid ei ole palju, kuid nad on alati raamatukogu korraldatud üritustel kohal ja käivad järjekindlalt iga kuu koos.

Enam kui kümme aastat on raamatukogu eestvedamisel ja Sauga valla spordiklubi toetusel toimunud mälumänguturniirid, kus igakuiselt selgitatakse võitjavõistkond ja kevadel kogu hooaja parim. Valla raamatukogutöötajad koostavad mälumänge ka spordiklubi korraldataval noorte kompleksvõistlusel, mille etapid toimuvad koolivaheaegadel.

Raamatukogus on toimunud mitmesuguseid näitusi vilditud nukkudest keraamilise käsitööni, foto- ja raamatunäitusi jne. Kohtumistest kirjanikega on kõige populaarsemaks osutunud võimalus näha silmast silma Andrus Kivirähki – seda kasutasid kõik Sauga põhikooli õpilased ja hulk täiskasvanuid, ning Urvaste staarluuletajat Contrat.

Peale raamatute ja perioodika laenutamise saab raamatukogus kasutada arvutit, teha nii värvilist kui ka mustvalget väljatrükki ja koopiat ja skanneerida, olemas on ka WiFi leviala. Ööpäevaringselt on võimalik raamatuid tagastada tagastuskasti. Toimunud ja eesootavatest tegemistest teavitab raamatukogu huvilisi valla lehes, valla kodulehel ja oma Facebooki kontol, lugemissoovitused on koondatud raamatukogu blogisse.

Raamatukogu töötajad[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1946–1955 Virve Lepp
  • 1955–1958 Elmar Lepp
  • 1958–1962 Maimu Metsaots
  • 1962–1964 Helju Eessalu
  • 1964–1968 Eda Saluri
  • 1968–1970 Liivi Uuet
  • 1970–1971 Ülle Rahnoja
  • 1971–1974 Ilme Mägi
  • 1974–2004 Ene Tiismaa
  • alates 2004 Piia Salundi

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Sauga raamatukogu kroonika

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]