Mine sisu juurde

Sarikas (heraldika)

Allikas: Vikipeedia
Punane sarikas hõbedasel vapikilbil
Kitsam sarikas chevronel

Sarikas (chevron, vanem vorm cheveron) on heraldikas üks ordinaaridest, tagurpidi pööratud V kujuline kujund.

Kirjeldus ja erikujud

[muuda | muuda lähteteksti]

Sarikas on kirjeldatud kaldpalgi ja vasakul kaldpalgi liitmise tulemusena tekkinud kujundina.[1] Sarikaid võib olla vapil üks või mitu. Vaikimisi on sarikas suunatud tipuga üles, nagu on tavaline katusesarikate puhul.

Kui sarikas paikneb vapil 180 kraadi võrra pööratuna, on see ärassarikas[2]; sarikas võib vapil olla ka 90 kraadi pööratud.

Sarika nurk võib varieeruda, kuid tavaliselt valitakse see visuaalselt harmooniline. Sarikas võib esineda ka ümberpööratud kujul. Kitsamat sarikat nimetatakse deminutiiviga chevronel.

Ornamendimotiivina on see kujund väga vana, seda on leitud neoliitikumi keraamikal ja kaljujoonistel, Kreeta-Mükeene kunstis ja Nuubia kuningriigi artefaktidel. Heraldikas peetakse sarikat üheks vanimaks auväärsetest ordinaaridest.

Inglise ja prantsuse keeles on sarikakujundi nimetus ja siksakmustri nimetus sama tüvega (romaanikale iseloomulik siksakfriis (chevron moulding), murdtoimne sidus (chevron weave), ševroonhelmes jm).

Sarikas vappidel

[muuda | muuda lähteteksti]

Sarikas esineb ordinaarina heraldikas juba väga varakult, eriti Normandias ja Skandinaavias (Sparre-nimelised perekonnad).

Sarikas sõjaväe insiigniana

[muuda | muuda lähteteksti]

Sarikakujund (eestikeelsetes kirjeldustes on kasutatud väljendit "V-nurk"[3]) esineb sageli sõjaväelise auastme eraldusmärkidel, näiteks käisemärkidel, pagunitel vm.